Vahepeal oli siin jõhker liivatorm, ikka pea kaks nädalat puhus ja keerutas Adventdalenist jõemuda taevasse. Sügiseti on sellised liivatormid siin tavalised asjad, ehkki Norra riigitelevisioon tegi mingi paanikat külvava uudisnupukese, justkui liivatorm nii kaugel põhjas oleks ebaloomulik. Sugugi mitte! Tegelikult on see pea igas turistide infovoldikus kirjas ja midagi imestada ka ju pole, et kõrbes liivatorme esineb.
Mis ei tähenda, et see mingi meeldiv asi oleks... Ma õnneks pidin ainult ühel tormipäeval Adventdalenis tööd tegema - puurisime lumevaiu teeservadesse. See torm on ikka selline, et astud autost pooleks minutiks välja, kapuuts ninani ja buff silmini, aga ikka krigiseb pärast liiv hamba all ja kõik muud pilud ka tolmu täis. Mõni käis lausa tolmumaskiga õues ringi. Ma nii ekstreemseks ei läinud, et maski kannaks, passisin lihtsalt rohkem kodus ja kaks rehvi vedamise trenni, mis oleks pidanud õues olema, asendasin jooksulindil liikumisega.
Mu värskelt pestud auto näeb lihtsalt kohutav välja! Masendav, isegi kui mudas ei sõida, lendab muda tuulega auto külge.
Pidime mõned vaiad ka üles satelliidijaama viima ja seal oli liiva asemel puhas lumetorm. 32m/s aga siiski oluliselt meeldivam töö-ilm.
Tunne on täitsa talvine juba. Karge, pime, kergelt lumekirmene. Just rääksime D-ga, et see on tore, et pimedaks läheb, siis ei pea kogu päeva üles ärkama. Tegelikult muidugi ärkad ja käid tööl jne, aga samas nagu ei ärka ka... Pimedusega on selline turvaline, varjuline, privaatne ja rahulik tunne. Ja kui kuskil on juhtumisi plekk, siis pole sellest hullu. (Okei, Svalbardil pole nagunii hullu, aga pimedas on eriti suva.) Lisaks on mu aju ka vist viimaks ära harjunud, sest eelmisel aastal kujutasin ma automaatselt järgmisele päevale mõeldes ette, et on valge. Nüüd enam ei ole - kui mingit tegevust plaanin, siis mõtete taustal on ikka realistlikult pime. See on hea. Natuke nagu siis kui kõneled igapäevaselt võõrkeeles ja avastad ühel päeval, et ka mõtled selles keeles. Tunduvalt kergem on elada. No vot, ma vist olen hakanud polaaröös mõtlema.
