Nutt ja hala

Kui nüüd ausalt rääkida, siis võiksid asjad natuke paremini olla. Tuju ja tervis eelkõige. Olen juba mitu aastat märganud, et ma ei saa teha asju vastu tahtmist, sest siis jään kohe haigeks. Ja siin töötan ma millegipärast kogu aeg sellise tundega nagu suruks vägisi neid aknaid puhtaks. Ei mingit flow-tunnet, puhas hiina piin. Asi pole kindlasti mitte firmas, mul on väga mõistvad ülemused. Ja ma armastan köietööd, rigamist ja kõrgustes olemist. Ma lihtsalt ei suuda enam neid aknaid pesta, see tegevus ei tundu mu peas enam põhjendatud. Poolused sulavad ja jääkarud surevad ja meie arutame siin, kes jälle aknapesukaltsud pesemata jättis...? Ja nagu oodata oligi, hakkab keha selle vastumeelse kangutamise peale ära lagunema.

Algas kõik põiepõletiku ja antibiootikumidega, siis käisin hambaarstil, lihtsalt niisama väikest auku parandamas - tulemuseks kuu aega kestnud hambavalu. Siis hakkas põlve alt miski tunda andma ja eile tõmbasin ronides deltalihase ära. Kõige "parem" on see, et just nüüd olen ma teinud väga mõtestatult trenni ja pannud taastumisele rõhku ja tegelenud rühi korrigeerimisega ja loomulikult kasutan ma mõlemat kätt tööl, mitte ainult seda paremat, mille ma ära tõmbasin.

Nii et tuju on kehv. Selle kõige parandamiseks peaks nüüd vähemalt korralikult sööma, et põletikku vähendada, aga teate mis ma täna hommikuks sõin? Kiivikeeksi! Seda 20 aastat tagasi pakendatud keeksi, mis säilib igavesti. Kunagi kui ma laps olin, sõime seda emaga ja Naise Loogika ütleb sellisteks puhkudeks kui tuju on nigel, et tuleb süüa midagi, mida süües end viimati hästi tundsid. Ja mida halvem tuju, seda rohkem tuleb süüa!

Mõtlesin juba et olen kõnts. Paljastasin isegi mehele, kellega ta end sidunud on, aga mees ütles enesestmõistetavalt, et see Naise Loogika on tegelikult Universumi 2. seadus, kõik teevad nii. Ja viis teema eeloleva rattamatka kaartidele! Sest jumal tänatud me läheme viimaks ometi matkama! Aegviidust Iklasse mööda Oandu-Ikla matkateed. See on ausalt ainus, mis mulle veel meenutab, et elus on ägedaid asju. Et kuskil on vabadus mööda metsa ringi kooserdada ja mitte tööd teha. Et tegelikult on ju suvi ja saab teha sooja-ilma-asju nagu surfata ja et öises metsas on praegu valge. Ma tahaks kogu aeg ainult matkal olla! Mis hetkel see minu ja traditsioonilise ühiskonna suhe nii nihu läks? Kuidas ma leian sellise töö, mis võimaldab mul ainult matkata? Olla terve. Motiveeritud. Teha midagi millel tundub mõte sees olevat. Kust, ah?!


Mõned rõõmustavad oravapildid lõpetuseks :D (Helsinki kubiseb oravatest)

Workout week 5.-11.06

Esmaspäev: puhkus, vihma sadas metsikult, muidu oleks äkki isegi sörkinud.
Teisipäev: jooks ja jõud. Plaan oli sörkida 3km jõulinnakusse, seal korralik trenn teha ja pärast tagasi joosta.
Alguses oli minek kuidagi kahtlaselt hea 19:39, 3,12km, keskmine kiirus 6´17/km, pulss 140. Jõutrenn oli ka alguses ok, tegin rohkem jalgu. Ühejalaküki ajal hakkas põlv natuke tunda andma, lõpetasin kohe ära ja jalutasin/sörkisin koju.
Kolmapäev: puhkus. Väga raske oli olla, jalad turses ja lihastoonust polnud ollagi.
Neljapäev: sama lugu, lootsin et jalutamine ja venitused aitavad taastuda
Reede: ei aidanud, puhkus
Laupäev: ratas, ülakeha jõud. Ikka väga tuim olla. Täielik nõrkus oli peal ja jalad ikka kahtlaselt turses. Lisaks andis põlv ikka tunda. Alguses arvasin et patella kõõlus, siis liikus valu veidi mediaalsele küljele, seega äkki on pigem midagi luuümbrisepõletiku taolist.
Pühapäev: Vahest aitab jõuetu oleku vastu mul intensiivne trenn. Puhatud oli ju tõesti omajagu nii et selles ei saanud asi olla. Läksin hommikul vara Revalisse ja tegin koraliku kogu keha jõuksitrenni. Pärast saun-jäävann umbes 6 korda. Läks veidi paremaks küll.
Öösel viimase laeva ja rattaga Helsinkisse jõudes sõitsin veel 1h kiires tempos koju.

Workout week 29.05.-04.06, Rimi juunijooks 5km

Esmaspäev: magasin õhtu otsa, sest eelmisel öösel oli siinmail jõhker äikesetorm, mis isegi minu üles ajas.

Teisipäev: Pikk jooks 10km, 1:08´04, 6´48/km, hr 143 (max 163). Püüan jälgida, et iga trenn oleks mu jaoks natuke arendav, aga mitte nii, et järgmine päev koomas oleks. See oli just paras.

Kolmapäev: Puhkasin. Kuna suure puhkamise ajal kipub tekkima mõte, et tahaks lakkamatult midagi närida, siis põgenesin rattaga sõitma. Sõitsin tunnikese Alepa rendirattaga linna mööda ringi.

Neljapäev: Millegipärast olen pärast pikemaid aeglaseid jookse alati kuidagi ebameeldivalt turses ja kange. Tahtsin vere käima saada ja tegin 8x30 sek spurte üle kõnnipausi alguskohta tagasi.
kokku 5,58km, 39´33 min, avg 7´07/km, max 2´47/km, hr 134 (max 168).

Reede: Tallinnas minipuhkusel. Sõitsin rattaga ja tegin õhtul tunnise tuhara-ja süvalihaste trenni Hiltonis. Põhimõtteliselt puhkepäev.

Laupäev: Kuna kaks nädalat on eelmisest testjooksust möödas, siis oli vaja uus joosta. Juhtumisi toimus Kadriorus Rimi juunijooks(5km) ja otsutasin, et miks mitte osaleda ja joosta oma 3,2km selle raja sees.
Alustasin pm kõige viimasena, sest jõudsin registreerima napilt 15min enne jooksu algust. Niisiis esimsed 200m jalutasin-sörkisin rahvamassis, 800m peal panin kellal uue ringi käima ja hakkasin oma 3,2km liduma. Oli vastik nagu ikka. Jalad rasked, hingata ei jõua, külmavärinad. Aga aeg tuli 15´33, mis on 1min17sek kiirem kui eelmisel korral! Lõpus viimase kilomeetri lasin jälle rahulikumalt. 5km aeg: 24´42,8
Keskmine kiirus: 4´58/km
HR: avg 171, max 186 (selle üle on mul hea meel, et pulssi sai natuke tõstetud)

Kui nii võtta, siis väga rahuliku alguse ja lõpu juures on isegi päris hea 5km aeg. Kiireim km oli lausa 4´31! Mäletan oma ainukest aja peale joostud 1km aega kooliajast, mis oli 4´28. Sellele ajale võiks ikka lähitulevikus ära teha.

Juhhei! Küll on ikka hea olla halvas vormis! Ajad paranevad mitte kuude või nädalate, vaid lausa päevadega :D

Lisaks käisime õhtul surfamas. Minu jaoks oli see selle hooaja esimene sõit. Oli üle ootuste mõnus! Tavaliselt on ikka pärast pikka pausi natuke ebakindel tunne, aga seekord oli tunnetus super, sõitsin vist kaks tundi ringi irve näos, sest nii tore oli! :D

Pühapäev: Puhkepäev. Lihased olid meeletult kanged eelmisest aktiivsest päevast. Rändasin Soome tagasi ja püüdsin selle käigus palju jala käia, näiteks käisin läbi metsa 10km Prismas toidu järel.

2.testjooks 3,2km

Jooksin selle Rimi 5km juunijooksu sees ise aega võttes. Seekord oli eelmisel päeval tehtud kerge rattasõit ja süvalihaste trenn ning jooks toimus õhtu asemel kell 12, mis tähendab oluliselt väiksemat toidukogust kõhus, mida ringi vedada (õgardvegani mured).
Oli muidugi taaskord vastik ja raske, aga tulemus oli 1min17sek parem!

2.testjooks 3,2km
Aeg: 15:30
Kiirus: umbes 4´45/km (max 4´16). Alguses 4´30 kanti, lõpupoole nägin mõnd üle 5´/km aega ka
Kiireim km: 4´31
Pulss: 174 (max 181)
Kaal: 68,3kg (panen kirja kaalu vahetult enne jooksu, et teada, mis raskust ma tegelikult kaasa vean. See kaal on tavaliselt 1-2kg raskem hommikusest)

Võrdluseks:
1. testjooks: 3,2km (link)
Aeg: 16:47.1
Kiirus: 5'14/km (max 3'49)
Kiireim km 4'50
Pulss: 173 (max 182)
Kaal 69,5kg

Ideaalselt võrreldavad need jooksud muidugi ei ole, sest Pirita metsaalune ja Kadrioru asfalttee on tiba erineva pinnasega. Aga midagi siiski eksole...