Friday, November 19, 2021

Purjetamas Bellingshausenil


 ...et jah, siis tuli see purjetamistripp. (Eellugu eelmises postituses.)

Meil kujunes kaks plaani. Esimese ringiga seilata 80. p6hjalaiuskraadile, saades esimeseks Eesti lipu all seilanud purjekaks, kes sellise vägitykiga on hakkama saanud.

Teise ringiga purjetada ymber Spitsbergeni saare. (Teadmatule lugejale perspektiivi tekitamiseks - nii m6nigi mu klient on öelnud, et nad myyks oma maja Norras maha, et sellisele tripile minna...)

M6lemad tiirud sisaldasid igapäevast jalutuskäiku kusagil rannikul, milleks oligi vaja mind ja mu relva kuna Svalbardil teadupoolest on karud, eks. Muus osas ei osanud ma midagi oodata. V6tsin kaasa kuhja raamatuid, mis peaks katma need piirkonnad, mida me kylastada soovime, kuid mul polnud vähimatki ettekujutust, kuidas laevaelu toimib, kas ma oksendan kaks nädalat, kas mul on selles seltskonnas tore, kas mul on igav, sest ei saa piisavalt liigutada... Mu senine pikim merereis oli Rootsi kruiis, olin siis seitsme aastane.

Kahjuks ei hakka ma siin detailselt kirjutama, mis iga päev toimus, seda peate Marise raamatust lugema. "Kodu suure vankri all" peaks ilmuma enne j6ule. Siit saab seda juba tellida (klikitav tekst). Minu Instagrami v6ite ka piiluda. Aga yldises plaanis oli tegu ikka päris v6imsa ettev6tmisega, mis loksutas mu igapäevaelu täiesti segi. Nagu CJ yhel 6htul ytles: "Merel loksub k6ik paika." Kyllap ta mingil hetkel settib paika, aga praegu, kaks kuud hiljem seda kirjutades on endiselt tunne, et k6ik on lihtsalt läbi loksutatud ja pole oma 6iget kohta veel leidnud. Natuke on see normaalne selliste pikkade ekspeditsioonide puhul. Need kipuvad elus mingit muutust esile kutsuma ja eks ma seda veidi kahtlustasin juba enne, kui augusti l6pus Longyearbyeni kailt otsad andsime. Eks elu näitab, ma igal juhul vaatan seda dokfilmi huviga.

Elu purjekal oli tegelikult sarnane iga teise pika ekspeditsiooniga, veidi luksuslikum ehk. Aga kulgemisse oli paadil kergem j6uda. Pool meeskonda oli seal juba mitu kuud elanud, v6imalik, et nende rahulik aura aitas asjale kaasa. Muus osas ikka selline m6nus igapäevane rutiin, levi puudumine, raamatud, siirad vestlused, päris inimesed. Taustal Bellingshauseni loksumine. Jah, see on naljakas, kuidas k6ik inimesed, s6ltumata nende taustast, muutuvad lihtsalt inimesteks, kui neil pole nende igapäevaseid rolle ja v6imalust end ninapidi infokanalites istudes m6jutada lasta. Me k6ik oleme nii palju paremad ja huvitavamad ekspeditsioonidel olles. Räägime päris teemadel nagu oma unistused ja plaanid v6i mis me homme teeme v6i mida syya v6i loetakse raamatuid. Päris elu. Lihtne. Ma ausalt tahaks kogu aeg nii elada. No ma muidugi elangi, aga enamasti uhkes yksinduses. Väga värskendav oli veeta nii pikk periood oma lemmikelust koos paljude intelligentsete inimestega ja k6ike kellegagi jagada. See vist oligi mu k6ige suurem tähelepanek sellelt reisilt - kui palju paremaks teeb kogemused see, kui neid saab jagada. Ma pean silmas just seikluslikke kogemusi ja 6ues tegutsemist. Nii hea on seda jagada kellegiga, kes on kallis ja oluline, mitte alati ja ainult turistidega. Ärge saage valesti aru! Mu turistid on superlahedad, aga seal on vahe sees, kas oled elanud mitu nädalat yhes paadis v6i kohtusite kolm tundi tagasi ja rääkisite need tunnid Longyearbyeni ajaloost ja p6hjap6tradest. Kui peaks mainima yhe asja Bellingshausenilt, mis mu edaspidise elu segi loksutas, siis see oli vanast heast klisheede ämbrist pärit t6demus, et 6nn on vaid jagatuna päris ("Happiness is only real when shared"Christopher McCandless). Kurb oli naasta igapäevaellu ja jagada k6ike jälle ainult oma koeraga. Hea et temagi on.

Reis ise oli muidugi giidina arenemiseks ideaalne v6imalus. Sain nii hea ylevaate kogu saarest ja kui eriilmeline see on. Uskumatu, kuidas suhteliselt väkesel maa-alal on nii palju variatsioone! Kuna mobiililevi ega internetti ka polnud, siis tuli kogu info ammutada raamatutest ja see oli juba iseenesest nii värskendav ja meelt rahustav. Ja uut infot leidus palju! Nagu juba mainitud, siis giidina ma 6ppisin ikka väga palju juurde juba tänu sellele, et mul oli aega keskenduda ja lugeda ja raamatutes olevat infot reaalse looduse ja maastikupildiga kokku panna ja kujutleda kus ja kuidas kytid oma igapäevaseid karusid jahtisid. Kogu Svalbard tundub nii palju rikkam ja huvitavam piirkond pärast seda reisi.

                                         

Nägime nelja karu. Yhte Pyramidenis naaberpaadis askeldamas, ainult 30m kauguselt! Siis oli pikk karupaus, tegime terve tiiru ymber saare ilma yhtegi karu nägemata. Viimasel päeval kaldal jalutades ilmus sinna u 300m kaugusel yks valge tegelane. Taandusime ruttu paati, enne sain veel esimest korda karu hirmutamiseks signaalpystolit kasutada. Olukord oli väga turvaline ja karu eemaldus. Pärast nägime paadist et tegelikult oli seal kokku kolm karu - ema ja kaks kaheaastast poega. Olid ametis vaalakorjuse söömisega.

                                         

                                         

                                         

Purjekale karuvahiks?!


Kui viimane postitus on juuli l6pust, siis on vist aeg blogile elu sisse puhuda. 

Oi kui palju huvitavat on juhtunud juuli l6pust! 

Augusti alguses olime SWE-ga (mu matkafirma) ja kolme kliendiga Ymerbukta laagris. Minu jaoks oli tegu treeninguga, ehk siis ettevalmistusega seda sama yritust ise juhtida järgmisel aastal. Gandhi oli ka laagris ja jooksis neli päeva lahtiselt ringi nagu metsik Svalbardi hunt. Mega hea puhkus meile k6igile. Laager asub juba 20 aastat samas kohas, ainsa muudatusena liigutasime ta sel aastal natuke k6rgemale n6lvale, et mitte olla päris 20m rannikust, kus karude märkamiseks vähe aega v6ib jääda. Telkidest 2km kaugusel asub Esmarkbreeni liustik, mis valjude kärgatustega "poegib" ning oma suuri jäätykke merre kukutab. Päris muljetavaldav k6uekärgatuste sarnane heli, mida öösiti karuvalves kuulata. Ilm oli vahelduv aga enamasti soodne, karuvalves sai ikka 6ues olla ja pildistada ja hetke nautida. Kliendid olid ka väga toredad ja tegu oli kindlasti yhe k6ige ägedama perioodiga (tol hetkel) minu Svalbardi elus.


Augusti keskpaik möödus tavapäraseid matku juhtides. Kliente oli ypris palju, mitte nii nagu juulis, kui räägiti, et turistide arv yletas koroonaeelse taseme, aga siiski piisavalt, et end tegevuses hoida. Meelde jäi yks 12 liikmeline Poola grupp väga toreda giidiga. 

Augusti l6pus saabus Bellingshausen Teravmägedele. Ma olin muidugi nende merereisi poole silmaga jälginud, v6ibolla ehk veidi lootnudki, et saan neile kailt korra lehvitada v6i midagi... Kui nad Antarktikas käisid, siis ma olin ikka lausa kade, sest ma olen alati tahtnud sinna minna ja ei suutnud l6petada unelemist teemadel, kui äge oleks mingi maagilise juhuse t6ttu ka selle purjekaga Antarktikasse seilata. Arktika osas ma ei viitsinud nii palju nende käiku jälgida. M6tlesin, et ilmselt p6rutavad nagunii mööda ega tule siia teravate tippude vahele pikemalt uudistama. No ausalt, mul oli tekkimas tunne, et siia ei tule mitte ykski eestlane mitte kunagi, sest nii palju kui ma oma s6pru-tuttavaid olen kylla kutsunud (halloo!, mul on vaba tuba majas, mida saaks tasuta kasutada!), ei ole keegi siia kahe ja poole aasta jooksul tulla suutnud. Nii et mul polnud k6rgeid lootuseid, et Bellingshausen mulle nyyd eestlasi tooks... Pealegi oli tööd parasjagu palju ja omas mullis oli just hakanud päris mugav elada.

Aga asjad läksid hoopis teisiti. Augusti viimastel päevadel kirjutas CJ mulle Instagrami, et nad kavatsevad siin lausa kuu aega tiirutada ning oleks tore kohtuda ja kohalikke kogemusi kuulata! Olin m6istagi elevil. Natuke ärevil ka, sest ma polnud t6esti ammu Eesti keelt rääkinud ja see läheb nii piinlikult konarlikult, eriti kui jutustan oma tyypilistel giiditeemadel, mida igapäevaselt inglise keeles räägin. Kohtusime laevas hommikuste pannkookide ymber. Mäletan veel, et Maris oli need pannkoogid teinud, sellised pisikesed ja pontsakad. V6imalik, et oli isegi pyhapäev, mis tagantjärele tundub kysimusi tekitav, sest järgnevate nädalate jooksul 6ppisin muuhulgas, et pyhapäevaseid pannkooke teeb ju kapten Priit...

No igatahes jutustasime seal natuke ja nad rääkisid oma plaanidest, teha Isfjordenis mingi tiir ja v6ibolla käia kuskagil matkamas ja et v6ibolla oleks sinna kedagi relvaga kaasa vaja. Aga v6ibolla ka mitte, sest millalgi pidi keegi tulema oma relvaga.. No selline ebamäärane ja avatud plaan, mis l6puks jäi staadiumisse "vaatame ja arutame ja anname teada, kui me matkale tahame minna". Käisime sama päeva pärastl6unal veel Platoomäel kolme tyybiga matkamas. See oli vahva ja ma arvan, et nemad tegelikult said kogu laevaseltskonnast k6ige rohkem informatsiooni just Longyearbyeni ning igapäevaelu kohta, sest ma reaalselt vahutasin seal neli tundi järjest absoluutselt k6igest. 

Siis nad läksid Pyramidenisse ja Barentsburgi ja Maria oli kaasas ja ma tegin oma matkatööd SWE-s ning pyydsin hoida mingi päeva v6i kaks vabana juhuks kui nad "annavad teada, et matkale tahavad minna".

Kuni yhel pärastl6unal sain jälle CJ-lt sms-i sisuga, et nad tahaksid kyll matkale minna - umbes kaks nädalat ymber Spitsbergeni saare, ning et kas ma tahaks karuvahina kaasa tulla! Olin just parajasti kajakimatkale minemas ja kohtasin laos meie manageri ning sain mugavalt kohe kysitud, kas see on aktsepteeritav, et ma keset suvehooaega kadunud olen. Jah, oli! Järgmine päev laevas rääkisime asjad läbi ja l6ime käed ja m6ne päeva pärast oligi minek! See oli 30. august vist.

Vahel on niimoodi veider tagasi m6elda, kuidas superägedad asjad v6ivad juhtuda täiesti ootamatutel hetkedel. Alles oli igav augusti keskpaik, just j6udsin m6elda, kuidas elu on nii stabiilseks muutunud ja kuidas ma olen harjunud isegi selliste osadega selles elus, mida ma alati olen täiesti talumatuks pidanud... Selline emotsioonitu yhetasane kulgemine oli tekkinud. Aga mitte tingimata halvas m6ttes. Isegi yllatavalt hea oli t6deda, et näiteks väga-väga häirivad asjad kooselu juures, mis enne panid peaaegu et kohvreid pakkima, v6ivad tegelikult su maailmapilti hoopis laiendada. Kui oledki endale pool elu väitnud, et sul on mingid Väga Olulised Väärtused, siis v6ibolla on need hoopis sind piiranud? V6ibolla saab elule ka natuke teisiti vaadata, kui läbi nende "väärtuste" ja v6ibolla 6pid nii just neid asju, mida praegu tarvis. No yhes6naga ma olin oma Svalbardi eluga viimaks leppinud. On mis on. Ei ole selline, mida ette kujutasin, pigem on k6ik risti vastupidi, kuid nii ehk ongi hea...? 

Ei, mitte "hea", aga lihtsalt "on" ja see on okei... 

Ja siis tuli see purjetamisreis.