Monday, April 23, 2018

Hooaja lõpust

Vahepeal on tavapärasest kiirem elurütm olnud. Hooaeg sai läbi, pidasime pidu ja koristasime ja kolisime koerad koju tagasi. Ausalt öeldes sai see hooaeg viimasel hetkel läbi, mitte päevagi poleks rohkem turiste näha tahtnud. Rada oli ka juba lörtsine ja põhjatu, koerad vajusid õlgadeni läbi. Pole just kõige meeldivam kelgutamiskogemus ka klientidele.

Hooaja lõpp oli rahulik, üks väike grupp päevas tavapärase kahe suure asemel võimaldas mõnusalt puhke-mode’ile üle minna. Pidu oli ka üllatavalt tore. Mulle tavaliselt mingid sotsiaalsed olengud üldse ei meeldi, aga see oli vist esimest korda elus pidu, kus ma end mugavalt tundsin. Pidime igaüks mingi rahvuse esindajaks kehastuma ja paar lauset vastavas keeles rääkima. Mina olin venelane. Hea lihtne ülesanne, naaberriigi kodanikuna ma vene keelt ikka natuke räägin. 

Riietuma pidi ka vastavalt. Mul oli üleskeeratud servadega suusamüts peanupu otsas, dressipüksid, crocsid ja koerte kaelaliini ketti mitu tiiru ümber kaela. Kätte võtsin Absoluti pudeli😁 Keegi soovitas veel silma siniseks värvida nagu oleks lõuga saanud, aga jätsin selle vahele.

Järgmine päev tulime koertega koju, käisin Karinil külas ja sõitsime Rootsi poole mägedesse. Mõnus lumi oli üleval. Tundus nagu keegi oleks kaks kuud aega tagasi keeranud. Üleval oli külm ja kõva rada nagu veebruaris, alla jõudes oli lörts, pori, kevadelõhnad. Kõige rohkem märkabki erinevaid lõhnu. Üleval mägedes on ainult jää ja lumi, mis ei lõhna kuidagi, pärast on puhanud ninaga eriti teravad aistingud.

Siis oli veel paar päeva Skibotnis toimetamist ja ootamist ning läksime traditsioonilisele kevadmatkale mägedesse koos koertega. Sellele peab aga eraldi postituse pühendama ma arvan.

Lähen kasutan nüüd ära neid suurepäraseid pehmeid metsaradu siin maja ümber ja jooksen natuke. 


Hoovivaade Skibotnis

Fido

Breivikeidet

Kutsikad harjutavad mägedeks

Breivikeidet

Koerte talvine töölaager

Bamse

Aria. Kuidagi kurnatud moega :D

Minu jooksukaaslane Kanja

No comments:

Post a Comment