Oi kui palju huvitavat on juhtunud juuli l6pust!
Augusti alguses olime SWE-ga (mu matkafirma) ja kolme kliendiga Ymerbukta laagris. Minu jaoks oli tegu treeninguga, ehk siis ettevalmistusega seda sama yritust ise juhtida järgmisel aastal. Gandhi oli ka laagris ja jooksis neli päeva lahtiselt ringi nagu metsik Svalbardi hunt. Mega hea puhkus meile k6igile. Laager asub juba 20 aastat samas kohas, ainsa muudatusena liigutasime ta sel aastal natuke k6rgemale n6lvale, et mitte olla päris 20m rannikust, kus karude märkamiseks vähe aega v6ib jääda. Telkidest 2km kaugusel asub Esmarkbreeni liustik, mis valjude kärgatustega "poegib" ning oma suuri jäätykke merre kukutab. Päris muljetavaldav k6uekärgatuste sarnane heli, mida öösiti karuvalves kuulata. Ilm oli vahelduv aga enamasti soodne, karuvalves sai ikka 6ues olla ja pildistada ja hetke nautida. Kliendid olid ka väga toredad ja tegu oli kindlasti yhe k6ige ägedama perioodiga (tol hetkel) minu Svalbardi elus.
Augusti l6pus saabus Bellingshausen Teravmägedele. Ma olin muidugi nende merereisi poole silmaga jälginud, v6ibolla ehk veidi lootnudki, et saan neile kailt korra lehvitada v6i midagi... Kui nad Antarktikas käisid, siis ma olin ikka lausa kade, sest ma olen alati tahtnud sinna minna ja ei suutnud l6petada unelemist teemadel, kui äge oleks mingi maagilise juhuse t6ttu ka selle purjekaga Antarktikasse seilata. Arktika osas ma ei viitsinud nii palju nende käiku jälgida. M6tlesin, et ilmselt p6rutavad nagunii mööda ega tule siia teravate tippude vahele pikemalt uudistama. No ausalt, mul oli tekkimas tunne, et siia ei tule mitte ykski eestlane mitte kunagi, sest nii palju kui ma oma s6pru-tuttavaid olen kylla kutsunud (halloo!, mul on vaba tuba majas, mida saaks tasuta kasutada!), ei ole keegi siia kahe ja poole aasta jooksul tulla suutnud. Nii et mul polnud k6rgeid lootuseid, et Bellingshausen mulle nyyd eestlasi tooks... Pealegi oli tööd parasjagu palju ja omas mullis oli just hakanud päris mugav elada.
Aga asjad läksid hoopis teisiti. Augusti viimastel päevadel kirjutas CJ mulle Instagrami, et nad kavatsevad siin lausa kuu aega tiirutada ning oleks tore kohtuda ja kohalikke kogemusi kuulata! Olin m6istagi elevil. Natuke ärevil ka, sest ma polnud t6esti ammu Eesti keelt rääkinud ja see läheb nii piinlikult konarlikult, eriti kui jutustan oma tyypilistel giiditeemadel, mida igapäevaselt inglise keeles räägin. Kohtusime laevas hommikuste pannkookide ymber. Mäletan veel, et Maris oli need pannkoogid teinud, sellised pisikesed ja pontsakad. V6imalik, et oli isegi pyhapäev, mis tagantjärele tundub kysimusi tekitav, sest järgnevate nädalate jooksul 6ppisin muuhulgas, et pyhapäevaseid pannkooke teeb ju kapten Priit...
No igatahes jutustasime seal natuke ja nad rääkisid oma plaanidest, teha Isfjordenis mingi tiir ja v6ibolla käia kuskagil matkamas ja et v6ibolla oleks sinna kedagi relvaga kaasa vaja. Aga v6ibolla ka mitte, sest millalgi pidi keegi tulema oma relvaga.. No selline ebamäärane ja avatud plaan, mis l6puks jäi staadiumisse "vaatame ja arutame ja anname teada, kui me matkale tahame minna". Käisime sama päeva pärastl6unal veel Platoomäel kolme tyybiga matkamas. See oli vahva ja ma arvan, et nemad tegelikult said kogu laevaseltskonnast k6ige rohkem informatsiooni just Longyearbyeni ning igapäevaelu kohta, sest ma reaalselt vahutasin seal neli tundi järjest absoluutselt k6igest.
Siis nad läksid Pyramidenisse ja Barentsburgi ja Maria oli kaasas ja ma tegin oma matkatööd SWE-s ning pyydsin hoida mingi päeva v6i kaks vabana juhuks kui nad "annavad teada, et matkale tahavad minna".
Kuni yhel pärastl6unal sain jälle CJ-lt sms-i sisuga, et nad tahaksid kyll matkale minna - umbes kaks nädalat ymber Spitsbergeni saare, ning et kas ma tahaks karuvahina kaasa tulla! Olin just parajasti kajakimatkale minemas ja kohtasin laos meie manageri ning sain mugavalt kohe kysitud, kas see on aktsepteeritav, et ma keset suvehooaega kadunud olen. Jah, oli! Järgmine päev laevas rääkisime asjad läbi ja l6ime käed ja m6ne päeva pärast oligi minek! See oli 30. august vist.
Vahel on niimoodi veider tagasi m6elda, kuidas superägedad asjad v6ivad juhtuda täiesti ootamatutel hetkedel. Alles oli igav augusti keskpaik, just j6udsin m6elda, kuidas elu on nii stabiilseks muutunud ja kuidas ma olen harjunud isegi selliste osadega selles elus, mida ma alati olen täiesti talumatuks pidanud... Selline emotsioonitu yhetasane kulgemine oli tekkinud. Aga mitte tingimata halvas m6ttes. Isegi yllatavalt hea oli t6deda, et näiteks väga-väga häirivad asjad kooselu juures, mis enne panid peaaegu et kohvreid pakkima, v6ivad tegelikult su maailmapilti hoopis laiendada. Kui oledki endale pool elu väitnud, et sul on mingid Väga Olulised Väärtused, siis v6ibolla on need hoopis sind piiranud? V6ibolla saab elule ka natuke teisiti vaadata, kui läbi nende "väärtuste" ja v6ibolla 6pid nii just neid asju, mida praegu tarvis. No yhes6naga ma olin oma Svalbardi eluga viimaks leppinud. On mis on. Ei ole selline, mida ette kujutasin, pigem on k6ik risti vastupidi, kuid nii ehk ongi hea...?
Ei, mitte "hea", aga lihtsalt "on" ja see on okei...
Ja siis tuli see purjetamisreis.
No comments:
Post a Comment