Purjetamas Bellingshausenil

 ...et jah, siis tuli see purjetamistripp. (Eellugu eelmises postituses.)

Meil kujunes kaks plaani. Esimese ringiga seilata 80. p6hjalaiuskraadile, saades esimeseks Eesti lipu all seilanud purjekaks, kes sellise vägitykiga on hakkama saanud.

Teise ringiga purjetada ymber Spitsbergeni saare. (Teadmatule lugejale perspektiivi tekitamiseks - nii m6nigi mu klient on öelnud, et nad myyks oma maja Norras maha, et sellisele tripile minna...)

M6lemad tiirud sisaldasid igapäevast jalutuskäiku kusagil rannikul, milleks oligi vaja mind ja mu relva kuna Svalbardil teadupoolest on karud, eks. Muus osas ei osanud ma midagi oodata. V6tsin kaasa kuhja raamatuid, mis peaks katma need piirkonnad, mida me kylastada soovime, kuid mul polnud vähimatki ettekujutust, kuidas laevaelu toimib, kas ma oksendan kaks nädalat, kas mul on selles seltskonnas tore, kas mul on igav, sest ei saa piisavalt liigutada... Mu senine pikim merereis oli Rootsi kruiis, olin siis seitsme aastane.

Kahjuks ei hakka ma siin detailselt kirjutama, mis iga päev toimus, seda peate Marise raamatust lugema. "Kodu suure vankri all" peaks ilmuma enne j6ule. Siit saab seda juba tellida (klikitav tekst). Minu Instagrami v6ite ka piiluda. Aga yldises plaanis oli tegu ikka päris v6imsa ettev6tmisega, mis loksutas mu igapäevaelu täiesti segi. Nagu CJ yhel 6htul ytles: "Merel loksub k6ik paika." Kyllap ta mingil hetkel settib paika, aga praegu, kaks kuud hiljem seda kirjutades on endiselt tunne, et k6ik on lihtsalt läbi loksutatud ja pole oma 6iget kohta veel leidnud. Natuke on see normaalne selliste pikkade ekspeditsioonide puhul. Need kipuvad elus mingit muutust esile kutsuma ja eks ma seda veidi kahtlustasin juba enne, kui augusti l6pus Longyearbyeni kailt otsad andsime. Eks elu näitab, ma igal juhul vaatan seda dokfilmi huviga.

Elu purjekal oli tegelikult sarnane iga teise pika ekspeditsiooniga, veidi luksuslikum ehk. Aga kulgemisse oli paadil kergem j6uda. Pool meeskonda oli seal juba mitu kuud elanud, v6imalik, et nende rahulik aura aitas asjale kaasa. Muus osas ikka selline m6nus igapäevane rutiin, levi puudumine, raamatud, siirad vestlused, päris inimesed. Taustal Bellingshauseni loksumine. Jah, see on naljakas, kuidas k6ik inimesed, s6ltumata nende taustast, muutuvad lihtsalt inimesteks, kui neil pole nende igapäevaseid rolle ja v6imalust end ninapidi infokanalites istudes m6jutada lasta. Me k6ik oleme nii palju paremad ja huvitavamad ekspeditsioonidel olles. Räägime päris teemadel nagu oma unistused ja plaanid v6i mis me homme teeme v6i mida syya v6i loetakse raamatuid. Päris elu. Lihtne. Ma ausalt tahaks kogu aeg nii elada. No ma muidugi elangi, aga enamasti uhkes yksinduses. Väga värskendav oli veeta nii pikk periood oma lemmikelust koos paljude intelligentsete inimestega ja k6ike kellegagi jagada. See vist oligi mu k6ige suurem tähelepanek sellelt reisilt - kui palju paremaks teeb kogemused see, kui neid saab jagada. Ma pean silmas just seikluslikke kogemusi ja 6ues tegutsemist. Nii hea on seda jagada kellegiga, kes on kallis ja oluline, mitte alati ja ainult turistidega. Ärge saage valesti aru! Mu turistid on superlahedad, aga seal on vahe sees, kas oled elanud mitu nädalat yhes paadis v6i kohtusite kolm tundi tagasi ja rääkisite need tunnid Longyearbyeni ajaloost ja p6hjap6tradest. Kui peaks mainima yhe asja Bellingshausenilt, mis mu edaspidise elu segi loksutas, siis see oli vanast heast klisheede ämbrist pärit t6demus, et 6nn on vaid jagatuna päris ("Happiness is only real when shared"Christopher McCandless). Kurb oli naasta igapäevaellu ja jagada k6ike jälle ainult oma koeraga. Hea et temagi on.

Reis ise oli muidugi giidina arenemiseks ideaalne v6imalus. Sain nii hea ylevaate kogu saarest ja kui eriilmeline see on. Uskumatu, kuidas suhteliselt väkesel maa-alal on nii palju variatsioone! Kuna mobiililevi ega internetti ka polnud, siis tuli kogu info ammutada raamatutest ja see oli juba iseenesest nii värskendav ja meelt rahustav. Ja uut infot leidus palju! Nagu juba mainitud, siis giidina ma 6ppisin ikka väga palju juurde juba tänu sellele, et mul oli aega keskenduda ja lugeda ja raamatutes olevat infot reaalse looduse ja maastikupildiga kokku panna ja kujutleda kus ja kuidas kytid oma igapäevaseid karusid jahtisid. Kogu Svalbard tundub nii palju rikkam ja huvitavam piirkond pärast seda reisi.

                                         

Nägime nelja karu. Yhte Pyramidenis naaberpaadis askeldamas, ainult 30m kauguselt! Siis oli pikk karupaus, tegime terve tiiru ymber saare ilma yhtegi karu nägemata. Viimasel päeval kaldal jalutades ilmus sinna u 300m kaugusel yks valge tegelane. Taandusime ruttu paati, enne sain veel esimest korda karu hirmutamiseks signaalpystolit kasutada. Olukord oli väga turvaline ja karu eemaldus. Pärast nägime paadist et tegelikult oli seal kokku kolm karu - ema ja kaks kaheaastast poega. Olid ametis vaalakorjuse söömisega.