Miks ma bussi ostsin ja kuidas seal elu käib

Siit tuleb kauaoodatud ja paljuküsitud bussipostitus! Küsisin vahepeal Facebookis nõu bussi ostmiseks ja tundus, et nii mõnigi läks sellest teemast väga elevile. Mis on muidugi suurepärane, sest kõigist nõuannetest teemal "Kuidas osta kasutatud bussi ilma Borissiga Kiviõlist maid jagamata" oli mul päriselt ka kasu, mul nimelt pole kunagi varem olnud ühtegi päris oma autot, saati siis veel bussi. Kuna ma olen pidanud seda lugu ikka päris mitu korda rääkima ning endiselt on inimestel küsimusi, siis ma tunnen väikest kohustust kirja panna, mis sellest projektist lõpuks sai. Pealegi on endal ka hea tagasi vaadata, kuidas mu kullakene meie esimesel suvel välja nägi:D

Mis buss?! Kust said?

Volkswagen Transporter, 2004a, 2,5l 96kW. Pika kerega. Veetnud suurema osa elust Soomes, viimase aasta mingi Soome-Eesti (vene) ehitusfirma käes. See viimane ei ole just usaldusttekitav fakt, pigem oli umbkeelse vene rahvusest ehitaja käest bussi ostmine just täpselt selline olukord, mida ma lootsin vältida. Samas oli tehnoülevaatusel kõik korras, auto senine kasutus tundus sisaldavat pigem pikki sõite, mitte linnas külma mootoriga poes käimisi, ja lõpuks andsid Webasto ja plokisoojendus viimased plusspunktid. Maksin 4000€

Vaatasime muidu kokku kolme bussi, esimene Trafic oli nii logu, et kõigepealt jäi ukselink pihku, sõites kukkus päikesesirm pähe ja lõpuks hoidsime hinge kinni, et jõuaks kõige lühemat teed mööda tagasi veereda, enne kui lõplikult otsad annab.

Teine oli ka Transporter, muidu tore, aga mõningate mootorijamadega. Kui veel märkasime kerele pleekinud kleepsujälge kirjaga Deutche Post, jäi kohe kaup katki. Ma olen ise kulleritööd proovinud ja väga ruttu sai seal selgeks, et autot pole võimalik säästa isegi korralikel juhtidel, kes tahaksid seda teha...

Ilmselt oli ka õigus neil, kes soovitasid mul mitte osta mingit prantsuse autot, eriti kuna ma plaanin sellega külmas kliimas elutseda. Transporter paistab olevat minu vajadustele parim valik. Ning tagantjärgi olen väga rahul ka mootori võimsusega, mis sattus selline nagu ta on puhta juhuse tõttu, sest alguses kuulutusi vaadates ma sellist näitajat eriti oluliseks ei pidanud (*piinlik*). Nüüd, olles tiiru Norra ja Rootsi tõusudel sõitnud, ma saan muidugi aru küll, et talvistes oludes ja treilerit ülesmäge vedades ma veel tänan seda mootorit.

Milleks mulle buss?

Peamiselt selleks, et iga kord võistlusele/road-trippima/sportima/loodusesse aega veetma minnes ei oleks vaja näiteks jalgratast elementaarosakesteks lahutada ja et surfilaud mahuks kiirelt peale ja elu oleks mugavam. Ohutum on ka asju vedada kuudis, mitte kuskile istmete vahele topituna.

Teine põhjus on väike mobiilne kodukene, mis on alati kaasas. Ma ei suuda eriti üle paari kuu samas kohas elada, seega buss, kus saaks elada, tundus minusugusele ideaalne lahendus. Eelmisel talvel Norras oli meil tööautoks Peugeot Partner ja juba sellega nautisime täiega, et kuuti sai põdranahkadest ööbimispesa teha ja asju oli mugav ja turvaline vedada. 

Ja muidugi peamine põhjus on see, et mulle hirmsasti meeldib bussiga sõita. Hea vaade on kõrgemalt ja minu jaoks tundub kuidagi ägedam suure autoga sõita. Üks mu kunagistest tööautodest oli ka Transporter ja ma ar-mas-ta-sin teda :D Isegi sellel õhtul, kui tal tagurpidikäik sisse ei läinud ja ma pidin Viru keskuse parkimismajas bussi välja tagurdamiseks vabakäigul teda edasi-tagasi lükkama... Mul on bussidest head mälestused, nii et ei olnud üldse mingit küsimustki, kas hankida sõiduauto või buss. Muidugi buss!

Mis ma sinna ehitasin?

Mul oli õnne - juba ostes oli kuut üsna puhas ja viisakas. Seinad on kaetud õhukese vineeriga, pole olulisi häirivaid kriime, laes on mingi plastikkate, samuti kena ja puhas. Põrandat katab vineerplaat. Midagi soojustatud ei ole. Tegelikult ju võiks olla, aga teisest küljest ma tahaks ise nagunii teada, mis mul seina vahel toimub, nii et hea, et saan seda kunagi ise teha kui vaja.

Seinas on palju konkse ja nagisid! Suurepärane ühesõnaga!

Mu algne plaan oli ehitada buss välja aastaringseks elamiseks, soojustada seinad, mõelda mingi küttekeha peale, ehitada normaalne mööbel jms. Kuna aga mu edasine elu paistis mind ikkagi jätkuvalt hellitavat normaalse inimese elutingimustega, siis loobusin sellisest suurejoonelisest plaanist. Milleks vedada pidevalt kaasa suurt hulka ehitusmaterjali, kui ma magan hea meelega tegelikult põrandal ja teen oma toidu priimusel? Ning tagatipuks ei elaks bussis püsivalt. Kogu elamise kaasa vedamine ainult suurendaks kütusekulu ega lisaks samavõrra väärtust.

Esimesel päeval koogiga tähistamas

Emadepäev. Näitasime emale bussi:D

Niisugune põrand oli algselt

Niisiis, katsin ma linoleumiga põranda, ehitasin riiuli kastisüsteemile ja meisterdasin rattahoidiku. 

Põrand tuli ära katta, kuna vineer oli raskesti puhastatav ja märjaks saades kuivas tükk aega. Hele põrand näeb muidugi ilusam välja ka.

Riiuli ehitasin vastavalt nende kastide mõõtudele, mida parajasti Jyskis müügil oli. Tõin kastid bussi, panin põrandale ja ehitasin riiuli ümber. Ise olen rahul ja 6000km hiljem on see veel ikka samas olukorras:)

Rattahoidiku kallal nuputasin tükk aega. Igasugu keerulisi libisevaid sahtleid ja Thule rattakinnitusi oli kaalukausil. Samas oli tingimuseks ju ikkagi see, et midagi ei peaks ratta küljest ära võtma ning et hoidik ise ei võtaks ruumi, kui ratast parajasti bussis ei ole. Lõpuks tulin nii geniaalsele lahendusele, et ise ka ei usu. Töötab ülimalt hästi ja maksab sama palju kui kolm kummiekspandrit ja kaheksa puidukruvi.

Lenksukinnitus takistamaks ratast küljele liikumast

Esiratas

Tagaratas

Viimaks lisasin väikse võrktasku enimkasutatavale pudi-padile ning ühe korvi rattahooldusvahenditele. Pakun et kogu ehitusmaterjalile ja autoga seotud asjade ostmisele kulus umbes 500 euri. Lõviosa sellest moodustasidki need paganama plastikkastid Jyskist, samas on see päris mugav ja ilmastikukindel lahendus ka.

Rattapesu hari ja korv õli, pumba jms rattakraami tarvis

Cosyland

Saami nuga on muidugi aukohal

Kõik pudinad, mis kipuvad reisides ära kaduma: hambahari, sääsetõrje, päiksekreem, huulepulk, valuvaigistid ja kirjutusvahend

Ja nüüd ei olegi muud kui elu nautida! Ma ei saaks rohkem rahul olla selle bussiga. Iga kord, kui teda jälle näen, tuleb peaaegu et rõõmupisar silmanurka :D Nüüdseks oleme koos käinud Norra-Rootsi-Soome road-tripil ja 4500km jooksul sujus kõik ideaalselt. Ainus, mida ma pidevalt avastan, on järjekordne pisike asi, mis mulle hullult selle bussi juures meeldib. No näiteks see 80l paak võimaldab rahumeeli 1400km mööda maanteed sõita. Selle aja peale ikka tankla leiab, eksole. Isegi klaasipesuvedeliku paak on normaalse suurusega ja mahutab kogu kanistri ära. Ma ei kannata neid poolikuid kanistreid mingite vedelikega autos vedelemas. Kõik mahub siia bussi ära, KÕIK! :D

Kolm koera ja ruumi jääb ülegi:

Kokkav mees:

Kõrvemaa triatlonile läksime eelmine õhtu kohale. Mõnus chill suveõhtu.

Valmib tatar taimse viinerikastmega

Kodukontor Meremõisa telkimisalal:

Tavapärane voodi kusagil Norras:

Esimest korda elus saan aru neist friikidest, kes oma autot igast tolmukübemest puhastavad...

...on ilusam küll!