Veetsin kolm õhtut kajaki tehnikakoolitusel. Eelkõige on seda vaja, et töötada assisteeriva giidina. Selleks et ise matku juhtida pean läbima Activity leader'i taseme, aga see juhtub järgmisel aastal, sest praegu pole enam koolitusi plaanis.
Tehnika koolitus vastab Eestis kasutatava süsteemi järgi kolme tärni tasemele. Ma pole Eestis ühelgi koolitusel käinud nii et ma ei tea, mis nad seal õpivad, aga eks vist umbes samu asju siis.
Väga hea koolitus oli! Esiteks oli hea juba see, et tegime seda kolmel õhtul kolm-neli tundi, mitte kahel pikal päeval. Palju efektiivsem ja niimoodi ei pea ka mitu korda päevas kuivakat selga ja maha ajama. Panen siia enda jaoks kirja, mis me tegime, et ära ei unustaks.
***
Eesmine tüür aeruga.
Tagumine tüür aeruga.
Edging - hoia püsivalt serval kui on vaja külgtuules liikuda ja paat kisub vastutuult.
Järsk pööre tagant ette mõlatõmbega.
Natuke proovisime ka eskimopöörde algeid. Pigem küll lihtsalt külili keerata ja end samalt poolt üles tagasi ajada. No ütleme nii et sai ikka mitu korda tagasi kajakki ronitud :D
Towing/nööriga pukseerimine - Proovisime kahte inimest korraga pukseerida. Variant on keerata üks paat selg ees sõidusuunda. Merehaige või muidu kannatanu saab siis nõjatuda teisele kajakile.
Buddy rescue, kus abistaja võtab kaaslase paadi esiotsaga enda oma peale(sülle) ning vettekukkunu saab "ülesmäge" kokpitti tagasi ronida. Väga stabiilne oli see, samas turistile ilmselt keeruline selgitada.
Teadvusetu kannatanu kajakki tagasi upitamine. Tegime kahte moodi - paat õiget pidi ja veest tühi ning lihtsalt tõstsime kolme inimesega ta tagasi. Teine lihtsam variant oli kajakk külili keerata ja vett sisse lasta ning siis kannatanu vees sisse libistada ning koos kajakiga püsti keerata. Palju lihtsam, aga siiski nõuab kindlasti vähemalt kahte inimest.
Self rescue kasutades kaaslase paadi esiosale ronimist.
Tavaline self rescue muutus eriti sujuvaks ja kiireks viimaseks päevaks, kuna muude harjutuste käigus tuli ette vette sulpsamist :D Tunnen ennast ikka väga palju kindlamalt kui enne seda koolitust.
Matka planeerimine, tuulekoridorid, keset fjordi suuremad lained, järsud kaljud rannas, mis võtavad ära randumisvõimaluse. Riskianalüüs. Ohufaktoritele värvi andmine (roheline-ohutu, punane - ohtlik, ei lähe välja). Kui on kaks kollast tuleks juba väga tõsiselt kaaluda, kas ja kuhu minna.
VHF raadiod.
Koolituse käigus tekkisid ka mõned matkaideed ja peab tunnistama, et palju tugevam tunne on nüüd neid plaane teha. Ma ju tahan ikka üksi minna ja siis ma tahan endas 100% kindel olla ja teada, kus on ohukohad rannikul jms.
Mõned ideed, mis tunduvad põnevad:
Püramidenisse laevaga ning sealt liustike juures tripp. Kõige ambitsioonikam alljärgnevaist. Ilmselt juhtub järgmisel aastal.
Vindodden. Umbes 40 km aerutamist. Olen suvel ühe tüdruku koerte eest hoolitsenud ja ta lubas mul tasuks oma hütti kasutada! Hütis ööbimine on Svalbardis võrdväärse tähtsusega jõulude või mõne muu püha ja pidupäevaga nii et loomulikult olen ma väga elevil, et sinna kas aerutada või matkata.
Barentsburg. Kahe päevane matk, ööbiksin Coles bays.
Coles bay. Umbes 30 km. Kui pole aega Barentsburgi minna, siis läheks poolele teele lihtsalt ööbima ja tuleks järgmine päev tagasi.
Grumant. Tehtav ühe päevaga. Ilmselt juhtub see matk ühena esimestest.
Vindoddeni jalgsimatk. 6-8h. Pidavat olema parem kui maa on jäätunud, ehk septembris-oktoobris.
Barentsburgi jalgsimatk! !!!! Kas see saab ükskord tehtud ka? :D Sellega on pidevalt mingid takistused olnud juba viimased 7954 korda kui ma olen üritanud.
Revneseti tipp. Siinsamas nurga taga, aknast on näha. Pidid mingid lained ja kivid olema, seega ma tahaks ilusa ilmaga vaatama minna, millest halva ilmaga eemale hoida ja kuidas see koht välja näeb.
No comments:
Post a Comment