Nuuksios käisin ma kokku kolm korda. Rohkem vist ei satu sinnakanti, enne saab mu Soomes elamise hooaeg läbi, nii et panen paar sõna kirja.
Esimene kord mingit matkamist ei toimunud, sõitsin vastu õhtut kohale ja avastasin et telefoni aku oli tühjaks saanud. Kuna olin sel ajal Soomes elanud ainult kaks nädalat, sõltus mu koduleidmine tugevalt telefoni GPS-ist ja tühi telefon oli mu õudusunenägu, sest ma reaalselt ei teadnud ühtegi kohanime, mille järgi kodu üles leida. Nii et pöörasin kohe otsa ringi lootuses enne pimedat leida vähemalt mingi kaart, mille abil tagasi jõuda. Juhuslikult hääletasid metsateel mingid inimesed. Krabasin nad kohe auto peale ja enne välja ei lasknud kui olime sõitnud Espoosse, kust ma juba oskasin edasi sõita. Nende õnneks tahtsidki nad Espoosse minna...
Teine kord läks juba natuke paremini. Jalutasin läbi
Korpinkierrose raja 7,2km. Rajal on mitmeid Metsähallituse (Soome RMK-laadne asutus) lõkkeplatse ja erinevalt Eestist on need (vähemalt sellel rajal) katuse all. Muidu mets nagu mets ikka. Kividega.
 |
| Lõkkekoht |
 |
| Lõkkekoht |
Kolmas kord tahtsin ööbima jääda ja natuke pimedas metsas matkata. Niisama, tuli selline mõte. Jõudsin mõni minut pärast loojangut kohale, jalutasin
Haukankierrose (3,7km) rajal ühte kõrgemasse punkti ja viskasin kaljuastangule külili raamatut lugema. Hea soe oli, magamisvarustusest puudust ei tundnud. Kuskil poole 2-ni öösel lugesin, siis hakkas kuidagi igav, otsustasin pimedas autoni tagasi navigeerida, telefoni taskulambi abil. Oli täiesti teistmoodi kui Eestis, mets oli täiesti vaikne, kuskilt polnud isegi maanteemüra kuulda, rääkimata mingitest taludest ja koertest. Ei tulnud seda mõtetki, et peaks mingeid metsa eksinud joodikuid ja muidu tülitajaid kartma. Loomadest polnud ka pisimatki jälge. Eestis on öösiti neil kahel eelmainitud põhjusel alati mingeid hääli kuulda ning tähelepanu seetõttu veidi teravdatud, Nuuksios aga jalutasin läbi kottpimeda metsa haigutades autoni umbes sama emotsioonitult nagu kõnniks oma majas magamistoast kööki.
Inimesi seal tegelikult muidugi oli kõvasti. Jätsin auto Haukkalamppi parklasse, seal on umbes 30 kohta ja ma sain viimase! Kaks parklat puupüsti autosid täis ja nagu mainitud oli hilisõhtu, ehk enamik neist jäi kuskile ööbima! Samas mingit lärmi ega läbu õnneks kuulda ei olnud.
Hommikul ärkasin enne päikesetõusu ja läksin seenele. Jalutasin matkaraja teistpidi uuesti läbi ja noppisin kõik mis teele jäi ära. Pool ämbrit.
 |
| Õhtu |
 |
| Peaaegu ööbimiskohas |
 |
| Hommik seenel |
 |
| Hommik endises ööbimispaigas |
 |
| Kohati läks rada kenade kaljude vahelt läbi, pimedas oli eriti sünge |
 |
| Söök! |
 |
| Rajatähised ja üks eriti viisakas kruusalõik metsas |
Info Nuuksio matkaradade kohta leiab aadressilt:
http://www.nationalparks.fi/en/nuuksionp/directionsandmaps
Muude matkavõimaluste osas saab lihtsamaid ideid
www.outdoorsfinland.com
No comments:
Post a Comment