Thursday, March 22, 2018

Jäätunud kojamehed

Üks  igapäevane asi, millele ma olen hakanud Norras natuke teisiti vaatama on autosõit. Eestis on ikka nii, et kui on vaja autoga sõita, siis enam-vähem ainus tegur, millele mõelda on sõidule kuluv aeg, võibolla ka teevalik sõltuvalt teetöödest. Ilmaga igapäevaselt väga arvestama ei pea, sest kui hull see ilm ikka olla saab. Siin kipun ma aeg-ajalt sama suhtumisega peale lendama ja saan kohe oma vitsad :D

Eile oli vaba õhtu, läksin Tromsøsse trenni. Kuna lund oli palju, veendusin, et labidas on autos ja pakkisin lisaks ühe sooja jope peale. (Me Sveniga korra juba saime paar tunnikest paljakäsi autot välja kaevata, edaspidi ma valmistun sellisteks ajaveetmisvõimalusteks.) Ilmateadet vaatasin ka, aga midagi hullu ei paistnud. No lumetormi igatahes ei lubanud. Üks turist oli mulle eelmisel päeval rääkinud, kuidas virmalistejahile minnes olid autol kojamehed ära jäätunud ja juht pidi seisma jääma ja nad ei jõudnudki virmalisteni. Kehitasin õlgu - nojah, kojamehed jääs, kui hull see saab olla?

Khm...!

Käisin trennis ära, ilm hakkas tormile kiskuma, aga mitte midagi hullu. Veetsin veel toidupoes aega ja hakkasin kl 21 paiku kiirtee poole sättima. Kohe kui linnast välja sain, viskas 13m/s tuul ja lörts esiklaasi lund täis ja kojamehed olid põhimõtteliselt hetkega jääs! Vehkisid rõõmsalt jäätükke mööda klaasi edasi-tagasi. Näha polnud mitte midagi. Seisma jääda polnud ka kuskil. Tromsøst Narviku poole suunduval E8-l on pea kogu teeserv selle metallist piirdega või meetrise lumevalliga ääristatud ja peatuskohti pole üldse. Kui ka mõni oli, siis seda ma lihtsalt ei näinud läbi oma lörtsise esiklaasi. Õnneks sain üsna ruttu sappa ühele autole, kellel ilmselt sama probleem ning koos kulgesime 40km/h kodu poole. Ainus mida ma nägin olid selle auto punased tagatuled ja muidugi ka vastutulevate rekkade esituled, aga neid ma oleks meelsamini mitte näinud.

Päris hea kergendus oli Fagernesi valgustatud teele jõuda. Seal sain ka seisma jääda ja kojamehed puhtaks teha ning sadu jäi vaiksemaks.

Õnneks tundub, et autojuhid on siin väga mõistvad nende ekstreemsete ilmaoludega, ei lähe kärsituks ega tee ohtlikke manöövreid, kui neil 90 alas 40-ga ees uimerdada. Sest mõnel seda jääprobleemi ilmselgelt ei olnud ja siis nad vilgutasid ikka viisakalt enne kui mööda sõitsid. Ma ise olen ka siin palju mõistvamaks muutunud - kui keegi sõidab väga aeglaselt, siis järelikult on tal mingi probleem. Ikka ju parem uimerdada, kui avarii teha ja mitmeks tunniks tee kinni panna. Eestis seevastu...tavaline on teha agressiivne möödasõit ja samal ajal vihaselt vahtida, kes see idioot roolis on:D

Edaspidi ma mõtlen ikka viis-kuus korda, kas mul on tõesti nii hädasti vaja lumetormiga kuskile sõita. Arvestades et ma käin siin poes ja linnas umbes korra nädalas, siis annab seda ilusale ilmale sättida küll.

No comments:

Post a Comment