Polaaröö värvid ja tänud ebaõnnestumistele

Tegin täna kaamerasse ruumi ja jäin vanu pilte vaatama. Tundub, et jõulumatkast Stormheimfjelletile ma polegi kirjutanud. Panen siis vähemalt mõned pildid. Minuarust on need ühed parimad pildid üldse, mis me siin teinud oleme. Ma armastan neid polaaröö värve! Päike on tavaline, seda näeb igal pool, aga see pimeda aja valgus...

Mul on Norras olles alatihti tunne, et kõik saast, mis on senimaani elus ette tulnud, on olnud imeline, sest see on mind toonud siia. Eriti nendel hetkedel kui mäed muudavad iga minutiga värvi, sa seisad kõige selle keskel oranžikaslillakast kumast sissemässituna ning tunned ennast olevat kõige õigemas kohas maamunal, vot siis ma olen päriselt tänulik neile kes mind koolis narrisid või juhustele, mis on mu edu mõnes muus vallas takistanud. Sest küllap ei oleks ma ilma kõige selleta Norra jõudnud. Ja on ikka paras õnnistus elada seda elu siin ja praegu!

Piltidel on siis 25. detsembri keskpäev, -25 kraadi ja aasta pimedaima päeva valgeimad hetked!