Tuesday, July 20, 2021

Matkatoidust Svalbardi ühepäevastel matkadel

Keegi kunagi küsis siin blogis, et mida me oma matkadel sööme. See peaks nüüd küll hea lühike postitus tulema... :D

Minu tööpäevad näevad enamasti välja sellised:

Hommikusöök kodus - tavaliselt 2 banaani ja munavalgeomlett juustuga pluss mingi salat

Matkal, ka kõige lühemal, on alati mingi paus sooja joogi ja mingi snäkiga. Kui matk on kuni 5h, on snäkiks küpsised, lisaks saab juurde kas kohvi või mustsõstrasiirupist valmistatud sooja mahla. Kuna ma ise olin pärast neid küpsiselõunaid matka lõpuks täiesti ebanormaalselt nõrk ja näljane, siis asendasin ma küpsised omatehtud datlipallikestega. Nendega pole lugu kui külmuvad ja naturaalsed suhkrud ja rasvad pähklitest hoiavad energiataseme mõnusalt stabiilsena. Õnneks pole probleemi olnud kui ma vaikselt oma datlipallikesi söön kuni kliendid küpsistega maiustavad. Ma alguses veits põdesin seda oma toidu söömist, aga õnneks pole keegi sellele viltu vaadanud. Eks vist inimesed saavad aru, et giidid ei jaksa iga päev aastaid samu küpsiseid süüa, hakkab tervisele.

Kui matk kestab üle 5 tunni, on meil lõunapaus sooja toiduga, milleks on alati Real Turmat. Ma armastan seda toitu ja peaaegu aasta läbi 3-4 korda nädalas seda süüa pole ära tüüdanud. Kogu mu matkamenüü baseerub erinevatel Real Turmatidel. Kui ise matkama lähen võtan ka alati mõne paki kaasa, hädaabiks on mootorsaani sadulakotis alati 4pk et vajadusel 24h üle elada, vahel kui ma eriti laisk olen, söön seda isegi kodus. Maitseid on nii palju erinevaid, et kui ringi peale teed, siis oled juba esimese toidu ära unustanud. Ainuke miinus on hind ja pakendiprügi. Giidina töötades ma endale ise süüa ostma ei pea, aga oma matkadele muidugi tuleb need omast taskust kinni maksta. Kahjuks ei tee Real turmat mitte kunagi soodustusi, isegi suured firmad kes ostavad aluste kaupa ei saa mingit märkimisväärset allahindlust. Me ostame tavaliselt koju suurema koguse korraga, mitte sellepärast, et see odavam oleks, vaid siis maksad korraga ära ja ei ole valus vaadata seda hinda iga kord kui jälle ühe paki kaupa poest tooma lähed... 

Ma saan aru, et võib-olla Eestis matkates või üldse hobimatkajale see kuivtoit väga midagi juurde ei anna peale augu rahakotis, aga minu jaoks on see küll asendamatu. Tegemist on ikkagi normaalse sooja toiduga ning giidina külmas kliimas töötades ma hindan seda kõrgelt et ei pea nt külmunud võileiba närima. Rootsis kelgukoeramatkadel olid lõunaks võileivad, mida me püüdsime põues hoides külmumisest säästa. Ma mäletan sellest hooajast ainult seda, kuidas ma pidevalt näljane olin ja hooaja lõpuks mitu kilo kaalus juurde võtsin.

Nii et päevastele matkadele pakimegi me kaasa termosed kuuma veega, küpsised ja Real Turmati (ja ma võtan oma datlipallid). 

Üksi pikemalt matkates olen üldiselt seda meelt, et lõunaks söön käigu pealt igasugu kergesti haaratavaid energiarikkaid asju - kummikomme, krõpse, šokolaadi, kuivatatud puuvilju ja pähkleid. Kui termosega kuuma vee vedamine on otstarbekas siis teen sooja lõuna, aga priimusel vett keetma ma lõuna ajal ei hakkaks. See tundub liiga ajakulukas ja üldse tülikas protseduur siin enamasti külmas ja tuulises Svalbardi kliimas. Õhtul aega sossutada küll.

Mitmepäevastes telklaagrites tehakse toorainetest pliidil süüa, aga sinna minnakse paadiga ja püsitakse baaslaagris kohapeal nii et vabalt võib kastidega juurvilju ja liha võtta. Õues on ju nagunii paras külmkapitemperatuur.

Teine asi oleks ilmselt siis, kui läheks jälle mõnele väga pikale matkale. Mul puudub väga pika ja külma matka kogemus, kus kogu toitu peaks kaasas kandma, see 900km, mis ma Eestis kõndisin möödus vähemalt kolme päeva tagant poodidest. Teoorias olen ma aga tugev :D Mulle meeldib lugeda igasugu ekspeditsioonide käsiraamatuid ja põhjapooluse matkade päevikuid jms kirjandust, mida norra keeles õnneks ohtralt jagub. Ning need menüüd seal on enamasti kõik suhteliselt sarnased. Panen siia foto ühest 4000 kcal menüüst, loodetavasti on toiduainete nimed arusaadavad. Kogenumad talimatkajad saavad siis nõustuda või vastu vaielda, kas ka eestlased pikal matkal sama söövad.

Pilt raamatust "Ekspedisjonshåndboka" Børge Ousland



4 comments:

  1. Ooh. No esiteks, see: https://kurinurm.blogspot.com/2018/04/matkatoitude-kogused.html

    "Real turmat" toidupakendid on 180 grammi bruto.

    Ma julgen öelda, et me oleme saanud suusamatkadel süüa rikkalikult ja hästi. Vbl keegi teine arvab teisiti muidugi, ehkki ma olen pärast matku alati küsinud, et kuidas oli. Kuna ööbime majades, õhtuti on enamasti aega, ja inimesi on mitu, siis on toidupakkide asemel tundunud parem ise süüa teha. Nii sel kevadel kui nüüd kuu aega tagasi oli meil mägedes kaasas igasugu luksuskaupa, näiteks ohtralt toorest paprikat või pakkide kaupa oliive. Päris pikal matkal nii ei saa, kuid nädalasel võib, jaksab tassida küll. Eelmine kevad oli vist kaks kilo mugulsibulaid JA lisaks veel röstitud sibularõngaid. Seda kõike pugiti mõnuga. Hommikuse pudru peale ei pannud keegi moosi, sest soolaseid lisandeid oli nii palju ja need kõik olid nii head. Mul tuleb siiamaani meelde helge tunne, millega me Helagsi mägimaja köögis Ave tehtud taimetoitu vitsutasime.. Kati aga sõi esimest korda päris õiget hanemaksapasteeti kusagil Kungsledenil. Ühesõnaga, matkal, ka talvematkal, on võimalik ise teha süüa nii, et seda on parasjagu palju ja et see on väga maitsev. Muidugi, päris alati ei õnnestu.

    Päevane nälg on teema. Mitte minusugusel, kes ma vean endaga kaasas paarikümmend ülekilo, mis töötavad vajadusel kas riietuse või lisa-energia eest. Aga kõhetumad ja nooremad matkajad peavad hoolitsema, et veresuhkur nulli ei läheks, sest siis on ikka hirmus halb. Mul endal on varuks alati kaasas rull või paar glükoositablette (apteegist saab), ei kaalu midagi ja vajadusel annavad kiire suhkrulaksu.

    Mul on kusagil üks nõuka-aegne kaugmatkamise raamat. Mitte see eestlaste kirjutatud, vaid vene oma, tõlgitud, ja umbes aastast 1960. See on täelik ulme :) Kasekoore keetmine ja muud trikid. Kui leian, võin sulle annetada, saad imestada :) Samas näiteks suusamatka taktika ja ka süstamatkamise kohta oli seal täiesti asjalik materjal.

    ReplyDelete
  2. Kas sa ise toitu kuivatada oled proovinud? Need lihakonservid tunduvad mulle ikka hirmus rasked isegi su tabelit lugedes😀Ma saan aru, et teil kõik väga tugevad ja jaksas ilusti tassida, aga ikkagi... ise ahjus ära kuivatada?

    ReplyDelete
  3. Ei ole. Kuivikuid olen teinud ja tulid head. Liha jaoks on Koomaklubi retsept, ehk Einar viitsib kirjutada või siis siit: https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/hibiinides-saastumatkamise-todesid-testimas/

    Matkafoorumis on kuivatamisest kilomeetrine lõim. Võimalik, et ekstreem-matkamise jaoks on sel mõte. Või siis võib vinnutatud liha osta, seda saab ju küll. Kuivatada saab üldse igasuguseid asju arbuusist moosini.

    Konserv tuleb hankida õige, parem, kui otse jahimeestelt. Siis on ballasti hulk väike.

    Konservide ja muu kaaluga on nii, et peaks vaatama kogukaalu, ja kui see on 700 g / inimpäev, siis on ok. Alla selle hakkab kõht kannatama. Ei teki mitte nälg, vaid kinnisus, sest sööd ainult hästi optimeeritud kiudainevaest toitu. Sellepärast ka need mugula kujul sibulad ja värske paprika.

    ReplyDelete
  4. Ma seda lõime olen lugenud, aga tundus, et keegi seda meetodit reaalselt ei kasuta, vaid kogu jutt oligi teoreetilises stiilis "kõike saab kuivatada". Svalbardil kasutatakse seda väga palju, eraviisiliste matkade puhul. Tehaksegi kõik toidud nullist valmis, nt chilli con carne või aedviljawok ja pannakse ahju kuivama. Spets kuivateid on ka pea igas majapidamises. Mul endal pole põhjust olnud, aga puht uudishimust peaks proovima, mis toidud kõige paremad jäävad ja nii...Kui ma kodus vahel nagunii Real turmati söön, siis võiks vähemalt oma kuivatatud kraami süüa :D
    Mulle isiklikult tundub see matkal kokkamine kohutavalt tüütu, aga klientidega peab muidugi toiduga mängima, et neil huvitav oleks. Mul on pigem kogemus, et olen onni asjad kaasa vedanud ja veetnud tükk aega kokates ning siis tulemus lihtsalt ei ole kunagi nii hea kui Real turmat, mida keegi nt mu kõrval sööb :D Eks see ole harjutamise asi ja muidugi ka see, et mulle üldse ei meeldi kuskil kitsastes tingimustes kokata ja siis muidugi ei tule ka hea tulemus. Lisaks peab hakkama nõusid pesema ja mõtlema, kas ja kuhu sa selle vee kallad (karud) ja üldse mingi sada häda on.

    ReplyDelete