Friday, July 26, 2019

Longyearbyeni igapäevarutiin.

Tuleb tunnistada, et mulle meeldib see linn iga päevaga üha rohkem. Parajalt suur, samas hubane, parim osa on muidugi spordihall, kus tundub olevat lõputult trennivõimalusi. Pigem on siin probleem, et ei suuda valida, mida teha, kui et igav hakkaks. Üksõhtu tahtsime squashi mängima minna, aga saalis oli hoopis kickpoks. No läksime siis sinna. Meeldivalt lühike trenn oli:D Selles mõttes, et ma olen oma elus ainult kolmetunnistes võitlussporditrennides käinud. See on raske, kui pole ammu teinud, järgmine päev on mingid hingamislihased ja kanged. Siin poksiti napp tunnike, sedagi ühe käega korraga.
Eile käisime ronimas!


Nii mõnus! Ma tundsin sel õhtul esimest korda, et justkui elaks päriselt siin linnas. Nagu teeks midagi enda jaoks tähenduslikku, mitte ainult käiks tööl ja teeks süüa.

Tööl on lebo elu. Plaanitud kahest tripist päevas (mis on natuke väsitav) toimub meil enamasti üks. See tähendab, et vaba aega on päris lahedalt.
Enamasti näevad päevad välja selliselt:

Kell: 0800 - äratus, alati esimese äratuse peale üles. Lasen kanistrist omale pudelisse liitri vett ja joon selle telefonis passides ära. Leian enam-vähem puhta tassi ja tarbin kohustusliku kohvi.
0900 - teine tass kohvi, otsin eelmise päeva taldriku hommikusöögiks ja teen külma kaerahelbe-jogurti-mustikapudru. Siin on nõude pesu nii pagana ebamugav, et ma reaalselt olen hakanud toite valima selle põhjal, mis vähem nõusid määrib. Pudru keetmine?! Issand, EI! Kes selle poti puhtaks kraabib?
Hommikusöögi kõrvale mõni online-koolitus. Praegu võtan ühte fotograafia kompositisooni kursust. Koerte käitumise oma just lõppes.
1000 - autosse ja linna turiste peale korjama.
1015-1130 - hahakoloonia ringkäik, kombede jagamine, kummikute otsimine (mis värk sellega muidu on, et kõigil inimestel grupis on sama jalanumber?!), kärusõidu instruktaaz, koerte rakmestamine ja ette rakendamine.
1130-1300 - kärutamine. Distants on küll 5-6 km, aga suve puhul teeme palju veepause ja liigume väga aeglaselt.
1300-1430 - koerte tagasipanek, kutsikatega (8k) mängimine, riiete vahetamine, lõuna. Lõunaks pakume väga norrapärast vorsti ja saia (okei, hot-dogi) ning küpsiseid pruuni juustuga.
1430-1500 - kui kliendid tahavad jalutama minna, siis teeme tiiru kuskil maja taga. Tootekirjelduses on kirjas tundra-walk, aga sellise lühikese ajaga väga kaugele ei jõua. Enamasti suuname nad linna tagasi omal jalal jalutama, tee peal saab linde näha. Kui on halb ilm, siis viin rahva hotelli tagasi.

Eilsel tundra-walkil nägime põhjapõtra
1500 - peaks algama teine tripp, aga viimasel ajal on see hõredalt broneeritud nii et hakkame koeri söötma. Koerad söövad suvel siin ainult liha, mille veega supiks segame. 

1600-1700 - maandun kodus diivanil, söön midagi. Nüüdseks olen poest üles leidnud enam-vähem normaalse hinnaga juurviljad, oa-hernekonservid jms ja neist omale mingi standardmenüü kokku pannud. Mu toitumine on täitsa okei, ainuke erinevus on ehk see, et kui ma varem kühveldasin igal võimalusel taimi sisse, siis nüüd on silme ees see "5 peotäit puu-ja juurvilja päevas", mida soovitatakse. Noh et sellest üle väga ei lähe, aga 500g värsket saab päevas kindlasti kokku.
1800-1900 - trenn, teen endiselt oma jõukava, loodetavasti lisandub sellele regulaarne ronimine.
Vahel põikan poest läbi, see on kaheksani lahti.
2000-2100 - söön, vedelen, loen. Enamasti muidugi tapan ajurakke mõttetu youtube'iga.
2200 - ma jah lähen üsna vara magama. Ma millegipärast armastan vara voodisse minekut. See on vist sama tunne nagu teistel inimestel hommikuti kaua magamisega, no et ei saa kuidagi voodist välja. Ma ei jõua tavaliselt ära oodata, millal mul on võimalik õhtul vara magama minna. Milline luksus ja nauding!:D

Mida suve lõpu poole, seda kodusem linn tundub. Turiste on vähem, kohalikke järjest rohkem. 21. augustil algab kool, selleks ajaks peaks linna elu olema normaliseerunud, ehk et kõik kohalikud puhkuselt tagasi ja trennid-koolitused alanud. Praegu on suhteliselt häiriv olnud, et näiteks ujula on lahti ainult ülepäeviti ja ronimis(ohutus)kaarti ei saa teha, sest kõik on puhkusel. Ma täitsa ootan, et näha seda tavapärast reziimi siin, kui kõik jälle toimib ja e-mailidele vastatakse...

3 comments:

  1. Kui ma Bolterdalenis talvel koeri söötsin (vahel miinus 30-ga, eks), siis läksin kennelisse kahe "chiller box"-iga (mis see eesti keeles on, jahutuskast? Pikniku-külmik?). Idee oli selles, et need hoidsid kuuma toidu piisavalt kaua kuumana, et koeri söötes asi ikka veel vedelik oli, mitte aga külmunud... junn. Täpselt enam ei mäleta, mis ma seal neile kokku segasin, aga oli liha, kuum vesi, mingi rasv (hülgerasv? Ma ei mäleta) ja mingi spets koeratoit. Kuigi noh, kausidesse kühveldades ääred niikuinii jäätusid kohe ära, nii et umbes 30 sekundit või minut, mis iganes kiirusega koerad selle toidu sisse ahmisid, lõpuks olid ikkagi mingid külmunud tükid kausi põhjas kinni.

    See talvel eksisteerimine seal on ikka mingi täiesti teine teema :D

    Talvel sai üsna tihti sealses ülikoolis ka käidud. Sotsialiseerumas ja kui nad mingeid avalikke loenguid pidasid ja värki.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuidas te neid nõusid puhtana hoidsite? Linna pessu? Ma pidin südari saama, kui kuulsin, et siin ei pesta koeratoidu ämbreid MITTE KUNAGI!!!!! Kraabime noaga rasva vähemaks ja läheb uus blokk liha sisse sulama! Väljas on samal ajal +18, ma saaks veel aru, kui miinuskraadid oleks, et siis...
      Ma ei julge ise ka enam neid kuuma veega leotada, sest kui need nõud juba 10 aastat pesemata on, siis jumal teab, mis uinunud lihasööjabakter kuskilt plastikupraost üles võib ärgata:D
      Koerad on muidu elus, ainult vahepeal tekib mingi mädapaise siia-sinna.

      Muus osas nagu normaalne kennel, aga hügieen tekitab küll küsimusi. Eriti pärast tippsportlase juures töötamist, kus kõik pidi särama puhtusest.

      Delete
    2. Ma ei mäleta nende metallist söögikausside pesemist, kui aus olla. Lumega "kraapisin" puhtaks, kui oli, mida kraapida. Plastikust jahutuskaste tõin linna ja pesin majas, aga söögikausse ma küll linna kunagi ei tarinud.

      Delete