Aga siin, Longyearbyenis, on ka järjest toredam. Mul pole küll tööd alates oktoobrist ja selle leidmine tundub ka lootusetu, kui turiste on 1/10 suvisest külastusmahust, aga ikkagi tahaks näha seda pimedat aega siin. Pealegi MIDAGI võib ju ikka talveks leida... võib-olla... Samas selle ootama jäämine tundub veits tobe. Ja ma olen küll juba piisavalt kogenud, et teiste inimeste järgi oma elu sättimine eriti ära ei tasu, aga D tahab ikka väga siia jääda ja on valmis isegi meid mõlemat üleval pidama. Iseasi, kas ülalpeetava roll on elu, mida ma tahaksin:D Samas võimaldaks see rahus trenni teha ja koolitusi võtta ja norra keele kursusele täiega pühenduda ja...noh...ma ju tegelikult ei taha tööd teha. Selles mõttes, et muidugi ma matkaks parema meelega enamus aega ilma turistideta, kui see ka mind kuidagi ära elataks.
Aga Svalbardi polaaröös väga ju ei tee 10-päevaseid matku nagu lõunas teha saaks...
Ja ma ei usu, et ma tahaksin siia jääda rohkem kui aastaks (mu life goal on teha pikki ekspeditsioone aasta ringi ja seda siin teha ei saa), seega hakkaks kogu see tööotsimise trall aasta pärast otsast pihta.
Ühesõnaga mu küsimus on: "Kas võimalus kogeda Svalbardi talve on piisav põhjus, et loobuda ideaalsest töökohast mandril?"
Ma olen hullult ratsionaalne inimene. Ilmselgelt on ratsionaalsem kolida lõunasse. Aga ma usaldan ka oma intuitsiooni ja see tõbras on praegu ühtemoodi hea mõlema koha suhtes.
No comments:
Post a Comment