Muidugi pidasid nad seal ka päevikut, mille katkendeid leiab raamatust "Uten Nåde". Selliseid talvitumispäevikuid Svalbardist on õnneks väga palju leitud ja trükitud, Ütlen "õnneks", sest mulle need hirmsasti meeldivad. Just meeleolu ja igapäevaelu kirjelduste poolest. Meie tänapäevane elu on muidugi jääkaruküttide ajast päris palju erinev, pidasin prooviks iga päev päevikut ja kõrvutasin mõne sissekandega Steinari sulest...
Taotlus Sysselmannile, august 1966: "Det søkes herved om løyve for to mann til å overvintre på Ryke Yseøyane øst for Edgeøya på Svalbard vintrene 1967/68 og 1968/69. Hensikten med overvintringene e å drive isbjørnfangst..."
"Siinsega taotleme luba kahele mehele talvitumiseks Ryke Yse saartel Edge saarest idas, Svalbardil talvedel 1967/68 ja 1968/69. Talvitumise eesmärk on tegeleda jääkarujahiga..."
Esialgu ei sujunud neil jääkarujaht kuigivõrd.
17. oktoobril kirjutab Steinar: "Hvor blir bamsen av? Noe nyfrosset ung is, slette florer med mye snadd på, men ingen bjørn. Flott vær."
"Kus mõmmikud on? On värskeltkülmunud uut jääd, kus peaks olema palju hülgeid, aga ei ühtegi karu. Hea ilm."
Ja nüüd minu tagasihoidlik elu 50 aastat hiljem...
Esmaspäev, 9. detsember 2019
Vaba päev. Käin Sysselmanni juures autot registreerimas. Selgub, et enne ei saa autot registreerida, kui pole kindlustust. Kindlustuses selgub, et enne ei saa kindlustust sõlmida, kui pole rahvastikuregistris registreeritud aadressi. Maksuametis selgub, et enne ei saa aadressi registreerida, kui pole kuus kuud Svalbardis elanud. Palun kenasti, et olge nüüd inimesed, mul ju ainult nädal aega puudu kuuest kuust. Saan blanketi. Tükk aega leiutame, mis võiks olla Villmarkssenteri tegelik aadress - me siin ju kasutame kõik ainult numbriga postkaste, aadressi ei teagi. Lõpuks leidub vajalik number ja lubatakse kohe süsteemi kanda.
Õhtul maratonitrenn. 2, 3, 4, 3, 2min lõigud. Väga hea trenn, suudan pulsi ilusti üle 180 lükata.
Hiljem söödan koerad. Hea ilm, vähese pilvisusega, -18 kraadi, tuul 6m/s.
Teisipäev, 10. detsember
12m/s tuul, tajutav temperatuur -27 kraadi.
Tegelen pea kogu päeva vee vedamisega B hütti Björndalenis. Maja ees tahan võimalikult lähedale sõita, aga ei hinda pimedas õigesti, kus tee lõpeb ja lumevall algab ning jään, 2000 liitrit vett järelhaagisega taga, totaalselt kinni. Mercedes Vito kaevab kogu vasaku külje hetkega põhjani lumme. Labidat muidugi pole, pealambi akul vilgub viimane tuli. Viimasel hetkel olin vähemalt sooja jope ja kindad kaasa võtnud. B hütist labidat leida ei õnnestu, seega jääb üle kaevata aknakraabitsaga. Hütist leian õnneks mõned head laiad lauad, mille siis edasi-tagasi sõites rataste alla nikerdan. Umbes tunniga saan välja. Samal ajal on vesi paagis muidugi jäätuma hakanud ja et seda välja lasta pean kõigepealt hütist toodud kuuma veega tükk aega toru sulatama. Aga kõik laabub! :) Hea, et kedagi appi ei pidanud kutsuma.
 |
| "Labidas" |
11. november 1968: "Ikke liv idag heller. Triste greier dette her. Bra isforhold, S og SO vind minus 5 grader. Slutt på eggene i går. Lurer på hvordan det går på Hopen, de fanger vel kanskje svært. Ser ut som om vi ligger for langt nord. Håper ennå det skal rette seg."
"Ei ühtegi elu ka täna. Kurvad lood siinpool. Head jääolud, lõuna- ja kagutuul, miinus 5 kraadi. Munad said täna otsa. Huvitav kuidas Hopenil läheb, nad kütivad seal kindlasti kõvasti. Tundub et me asume liiga kaugel põhjas. Loodan veel et asi paraneb."
Kolmapäev, 11. detsember
Tuul 18m/s, tajutav temperatuur -31 kraadi.
P ja B läksid saaniga hütti koristama, mina juhin samal ajal matka 4-le rootslasele. Hiljem söödan koerad.
On eriliselt valge täiskuupäev. Kogu päeva saab suuresti ilma pealambita toimetada ja isegi näeb täiesti mugavalt ümbritsevaid mägesid. Tuul hakkab õhtul tõusma, puhangud kuni 20m/s, järgmiseks päevaks lubab jälle tormi.
Õhtul teen 4x4min lõigutrenni ja saan lausa kaks viimast lõiku pulsi üle 180 hoitud.
Neljapäev, 12. detsember
Hommikul kiirelt kindlustusse. Hoolimata sellest, et mu aadressi rahvastikuregistrisse kandmine pidi kiirelt käima, ei ole see kaks päeva hiljem siiski kuskil nähtav. Sisestakse käsitsi, saan loa sysselmanni tagasi minna, kindlustus peaks nüüd nende süsteemis nähtav olema ja auto registreerimine võimalik.
Sõidan Sysselmanni, ikka on mingi error. Tuleb välja, et ka neil seal on vaja, et mu aadress oleks rahvastikuregistris, aga ka nemad saavad selle viimaks ikkagi käsitsi sisestada.
Vahepeal kaevan koeraaediku värava lume alt välja, et koerad kätte saada.
Tagasi sysselmanni - maksan 120NOK-i ning saan kätte oma ajutise autodokumendi ja... Svalbardi numbrimärgid!! Selle saagaga on siis ühelpool. Tunne on päris hea :)
Reede, 13. detsember
Hommikupoolikul käime P-ga hooaja esimesel kelgutripil. Mingit lund nagu kohati oleks. Kõikjal kindlasti mitte, aga eks siis tuleb natuke ärevaid hetki mõne grupiga, mis teha. Otsustame avada kelgumatkad turistidele.
 |
| Ventilaator, mis liigutab sooja õhu tuba mööda laiali |
 |
| Tora Kukri ja tema tehtud töö |
Kogu päev matkad, hommikul 5, õhtul 1 külaline. Jälle imeline täiskuu, nii valge pole kuu aega olnud. Õhtul pärast trenni teen väikese matka B hütini ja klõpsin pilte. Vaikus, valgus, põhjapõdrad, tuule pakitud kuiv lumi krõbiseb jalge all nagu penoplast.
"Täna oli suurpäev. Koguni 5 tükki. Emane 1-aastase pojaga oli püünises nr 40, poeg sai maha lastud. Püünises nr 33 oli isane ja ohtralt jälgi ümbruses viitas sellele, et emased poegadega olid uudistamas käinud. Püünises nr 35 oli emane, kelle 2-aastase lasime maha. Pojad said rasvast puhtaks nülitud ja soolatud ja nüüd ripuvad kolm täiskasvanud karu sulamas. Rohkem selliseid päevi oleks teretulnud. Hea ilm, miinus 26 kraadi."
15. detsember.
 |
| Noakollektsioon sobib ju hästi jõulukaunistuseks:) |
No comments:
Post a Comment