Kiidulaulu ja Svalbardi imetlemist on justkui kõik kohad täis. Olekski nagu mingi imede saar, kus on kogu aeg meeletult ilus ja kõik käivad hommikust õhtuni õnnelikult matkamas. Samas on siin mõned üsna Svalbardi-spetsiifilised tegurid, millega esialgu ei oska arvestada. Ja mis ei pruugigi nii väga meeldida, kui siin elad.
Tegemist on muidugi ainult minu arvamusega, võib-olla mõni teine ei märka neid asju üldse, veel vähem on nad häirivad.
1. Iga jumala nädal on kusagil linnas ära kas vesi või elekter. Mind puudutab see veel tunduvalt vähem kui neid, kes päris linnas elavad, sest meil jooksvat vett nagunii pole. Eeldatavasti on linnaelanikel siis vähemalt joogiveevarud kusagil voodi all. Aga ma ei kujutaks ette, et ma olen arvestanud, et pesen pärast trenni ennast või pesu ja siis on kaks päeva vesi ära. Kui see regulaarselt juhtub, siis ilmselt muutuks päris tüütuks. Niigi ju leiad selle trenni ja pesupesemise aja ülinapilt kuskil teiste asjade vahel...
2. Inimesed, kes elavad linnast väljas oma majades, maksavad elektri eest hingehinda. Elekter on niigi kallis, aga kui sa elad nt Björndalenis, mis on suur hütirajoon siinsamas 10km kaugusel, siis maksad 50 ööri rohkem Kw eest. Ka meie, kes me oleme linnulennult ainult 200m linnast väljas, peame mõtlema, kas täna saab auto mootorisoojenduskaablit 30 või 40 minutit hoida.
3. Autotöökoda ei tee mitte midagi peale arve esitamise. Nagu reaalselt MITTE MIDAGI ja seda juhtub korduvalt. Ma alguses ei uskunud kui B rääkis, mõtlesin et eks nad midagi ikka teevad, ju B liialdas. Teine kord olin ise kaasas ja nii uskumatu kui see ka pole, tõsilugu. Tuleb neiu kontorist välja, paneb käed taskusse ja seletab südamerahuga, kuidas nad keerasid Land-Roveri katkise tagatule katte teistpidi, auguga allapoole.
"Ja näete niimoodi teil sajab vähemalt vihm välja, enne oleks kogu vesi tule sisse kogunenud." Uskumatu, kuidas saab sellist asja üldse tõsise näoga rääkida? Masin toodigi ju töökotta selle pagana tule vahetamiseks. Ja arusaadav, et Land-Roverite tagatuled ei seisa Svalbardi autotöökojas riiulil reas, vaid neid tuleb tellida, aga selleks on kliendi telefoninumber, et asjast teatada.
Lisaks oli vaja kinnitada numbrimärk (mille mina teise autoga tagurdades küljest ära sõitsin. Piinlik.) Loomulikult ka seda ei olnud keegi tagasi pannud. B sõitis selle peale lihtsalt minema, et mitte enesevalitsust kaotada, ma jäin ootama kuni töömees 30 sekundiga numbri lihtsalt otse auto stange külge kruvis.
4. Toidupoes müüdavad hingehinnaga juurviljad-puuviljad on väga tihti mädanenud. Eriti häirib salati puhul, sest seda ei ole iga kord näha läbi karbi või kile. Hinna üle ei virisegi, see on rohkem harjumise asi, aga just see, et olemasolev ei kõlbagi tihti süüa. Omamoodi ju arusaadav, sest kogu see kraam läbib pika transpordi, aga see on üks faktor, mis mind kurvaks teeb ja paneb iga kord mõtlema, kui tore oli mandril elada... Ma ju armastan aed-ja puuvilju nii väga... :(
5. Lund on enamik talve ainult kohtades, kus sellega midagi kasulikku teha pole. Nagu teada, on tegu kõrbega, ehk sademeid on imevähe. Samas on tugevad tuuled, mis puhuvad selle vähesegi lume kohe minema. Meil on sel talvel olnud kolm suurt lume(tormi), aga lumi püsib jõel just parasjagu nii kaua, et jõuame mõelda, kuidas homme kelgumatkadega alustame. Hiljemalt paari-kolme päevaga on kõik lumi jälle minema puhutud, praegu oleme lumeoludega tagasi septembri alguses. Hea Eesti sitt suusailm, ainult liivataolise lumega ja pimedas. Vähemalt sulamisohtu siin ei ole, nii et loodetavasti ikka koguneb midagi uueks aastaks või märtsiks või midagi...
6. Suvel on kõik (KÕIK!) kohad täis imepeenikest kõrbetolmu. Kaamera, tuba, küttepuud riidas, aknaid peab viis korda suve jooksul pesema. Toas on absoluutselt kõik pinnad poole päevaga tolmused. See otseselt ei häiri nüüd, aga siiski asi, mille peale ma poleks tulnud. Nii et kui Svalbardi reisid, võta kaasa kõik saadaolevad kaamerapuhastusvahendid!
7. Pikkadel matkadel käimine on enamus aastast väga komplitseeritud, mistõttu enamasti käiakse päevamatkadel või minnakse oma hütti. Ei mingit "lähen korra nädalas üheks ööks telkima" või "teeks õige keset novembrit nädalase matkakese". Ma vist ei mäleta enam kuidas oma telki üleski panna ja mandril olin ma tunduvalt rohkem pikkadel matkadel, kui siin. Matkahooaeg käib siin käsikäes päikesega. Lisaks sellele piirab ilm ja jääkarud väljas liikumist - kui on teada, et kuskil on jääkaru, siis palutakse inimestel seda piirkonda vältida. Sügisel, kui ma veel kaalusin siiajäämise ja mandri vahel, oli üks hirme, et siin võib tekkida vangis olemise tunne. Kahjuks natuke on see kartus tõeks osutunud. Loodan (ja usun tegelikult!), et lume tulekuga korvavad matkakogemused selle kodus kopitamise mitmekordselt.
8. Novembrist jaanuarini ei ole tööd. Ma tean isegi giide, kes on siin neli aastat töötanud ja ikka pole aastast lepingut saanud ning elavad pimedal ajal säästudest. Sama lugu ka ehitustööliste ja muude "normaalsete" ametitega. Põhjuseks muidugi see, et pole lund - pole turiste - pole raha. Kogu elu on talveune režiimil. Teisalt - hea puhkus ju!
9. Elukohta ei ole. Õnneks, Jumal tänatud!, minul on suurepärane majake olemas ja ma olen uskumatult õnnelik ja mul on tohutult vedanud. Aga enamus giide elab sõprade diivanitel, sest giidipalgaga korterit ei osta ja üürimiseks lihtsalt ei olegi ühtegi korterit võtta. Seda teemat on siin leierdatud juba aastaid, iga kord kui valimised on loodetakse, et äkki uued tegelased puldis võtavad miskit ette. Tundub küll suhteliselt lootusetu, äkki 10 aasta pärast saab see probleem lahenduse. Hirmuga mõtlen, mis saab, kui me peame siit välja kolima. Ilmselt oleks sellisel puhul variandid mandrile tagasi minna või autos elada.
10. Üldine atmosfäär linnas on kohati nagu väike Eesti. Lemmiktoit on teine svalbardlane. Inimesed õelutsevad facebooki grupis, pidevalt passitakse "kes?", "mida?", "kus?" ja "kuidas?" teeb.
-Lülitad natukene hiljem kaugtuled maha, saad kohe etteheitva signaali. Hea et ümber ei keera ja järgi ei sõida.
-Vahepeal oli mingi pikk teema kuidas üks mees kõndis linnas suletud relvaga (nägi välja nagu võiks laetud olla) ja talle mindi juurde õiendama ning siis paluti facebooki kaudu politsei kutsuda.
-Unustad helkurvesti koju, siis kõnnid hirmuga mööda kraave endal selline tunne kuklas, et keegi teeb sinust pildi ja postitab Facebooki teema - "Kodanik, kes pole märganud, et meil on siin pime!".
-Kui meil koerad suvel järjekordse pardi munad ära sõid, oli 5 min hiljem üleval 100 kommentaariga teema, mis jõudis küsimuseni: "Aga mis siis, kui see oleks 5-aastane laps olnud?"
Tundub, et inimestel on liiga palju aega tegeleda sellega, mida teised teevad.
Ilmselt kuskil on ikka toredaid inimesi ka, aga paratamatult jääb see üksteise kallal õelutsemine silma ja tekitab tunde, et keegi pole siin oodatud.
No comments:
Post a Comment