Hommik on hiline, pood avatakse alles kell 10. Ootame kohalike külameeste ja -kassidega poe ees ning veidi hiljem tarbime sealsamas äsjasoetatud produkte. Kes õlut, kes jäätist. Räsitud olemisega kõhn kass saab külameestelt sardelli ja traavib, saak hambus ja nisad kahte lehte laperdamas pesa poole (ilmselgelt).
Tuleb minema hakata, ega see Pärnu ise meie juurde ei tule. Igavad kruusateed jätkuvad. Järjekordselt mõtlen, et mul ei jätkuks ealeski kannatust neid radu jalgsi läbida. Ainus koht, kus oleks vist midagi vaadata olnud oli Mukri raba ja sellest me kihutasime tähistuse puudumise tõttu mööda. Kohati on muidugi ka jupikesi tüüpilisest Eesti suvisest heinamaast, mis särab oma liigirikkuses sinise taeva taustal. Kaunis ja magusa lõhnaga! Sven hakkab aevastama - heinapalavik.
Üks hea lõik tegelikult on! Kurgja ümbruses läheb matkatee korraks imetoredaks! Saab metsa vahel sõita, lausa jalgrada ja juurikaid mööda ukerdada! Oleme vaimustuses. Ühel metsasihil näen karu! Päris kindel ei saa olla, sest nagu nende metsloomadega ikka, on nad juba peaaegu üle tee kõndinud kui pilgu tõstad, aga liikumine ja suurus viitas rahulikult tatsavale karule. Meist polnud tal igatahes õrna aimugi ja kui sinna kohta jõudsime, oli ta ammu kadunud.
Tuul tõuseb. Kurgja muuseumis teeme kohvipausi ja selleks ajaks on tuul nii tugev, et viib või kohvi tassist minema.
Saeveski metsaonnis keedame lõunaks läätsi ja tatart- samas kõrval on joodav jõgi. Mingi matkarada on ka, mida võiks ju läbi jalutada, aga rattapüksid on niigi siili tekitanud, pikalt kõndida ei ole kuigi meeldiv. Tuunime Sveni ratta sportsadulale matkamatist pehmenduse ja vahetame rattad ära. Väga mõnus, et meil on kaks nii erinevat ratast, mida omavahel vahetada, nii hoiab päris hästi tempot üleval, sest kumbki ei väsi ühest asendist ära. Otsustame Oksa küünini sõita. Üldiselt pole mingit väsimust ollagi ja kui tagumik kangeks ei jääks, võiks veel pikemaid päevi teha.
 |
| Saeveski metsaonn |
 |
| Tüüpiline matkatoit - läätsed, tatar, vegan või ja sool. Ülihea ja toitev! |
Oksa küün asub keset imeilusat puisniitu. Lõkkeplats on kenasti korras ja niidetud, meie üllatuseks leidub isegi puid, ehkki jaanipäevaga oleks need vabalt võinud ära kuluda. Küpsetame bataati, Sven kokkab imehea kartulipudru küüslauguleivakuubikutega. Kihulasi ja sääski on paljuvõitu - mageveekogu ääres ööbimise rõõmud. Ei saa salata, et ma igatsen lund! Lõpuks poeme kihulaste eest küüni heinte sisse magama.
Saeveski juurest algav ja samas lõpuks ka lõppev matkarada on ülilahe 10 km ring, erineva looduse ja ajalooliste märkidega. Näeb kobraste tegevust metsas ja jõel, metsavenna punkrit, tõrvakorjamise metsa ja igasugu muid asju ka. Rada on kogenud matkajale ilmselgelt selline jalutuskäigu tasemel, aga meie pere koos lastega sai peaaegu pool päeva kõnnitud :)
ReplyDeleteNo vot, oleks ikka pidanud minema! Väga suur aitäh selle info eest! Kui on ülilahe siis lähen kindlasti mõnikord vaatama:)
ReplyDelete