Mõne päeva eest sai külastatud Tromsø traumapunkti. Ammu oleks võinud minna, juba rohkem kui nädal tagasi lasi üks kelku juhtinud turist sellest lahti ning kelk sõitis täie hooga koos reisijaga mulle jalgadesse. Alguses olin täiesti kindel, et jalaluu on puruks, sest löök oli korralik. Õnneks paistsid kõik liigesed õiges suunas liikuvat nii et jätkasin tööpäeva longates. Kuna aga asi paremaks ei läinud ja nädal hiljem lonkasin ma vaat et hullemini kui esimesel päeval, siis vedasin end ikka traumasse kontrolli. 350nok ja 5h hiljem sain teada, et valu põhjustab lihase kinnituskoha põletik ja luu ise on terve. Diclofenaci nädal aega 50mg, 3x päevas. Tagantjärele mõeldes ei saa ma aru, miks ma ise kohe põletikuvastast ravi ei alustanud. Varem MMA-ga tegeledes oli see hea sisseharjunud rutiin - kohe kui suurem pauk käis, koormus alla ja põletikuvastane ravi. Siin muidugi koormuse alandamisest palju välja ei tule. Kelgul seistes on pidevalt vibratsioon ja jooksmist tuleb ka alatihti ette.
Kuna nüüd on mu suusatamistel ja mägimatkadel vähemalt nädalaks kriips peal, korvan seda jõutrenniga. Tegime Sveniga seinale trennikalendri ja kirjutame iga päeva peale kes kui palju trenni tegi. See, kes teeb kuus rohkem kordi trenni, on võitja. Päris motiveeriv on praegu, eriti kuna mina juhin! :)
No comments:
Post a Comment