Blomsterdalshøgda 327m 2/17

3h
9km
tuuline, u -8 kraadi

Lähenesin tipule ebatraditsioonilsest suunast, mis oli järsem ja lahtiste kividega, lisaks tahtis tuul mind nõlvalt pidevalt minema puhuda. Tipus aga oli ilus ja kohati lausa tuulevaikne, sest platoo jäi tuulevarjuks. Alla õigest kohast mööda lauget nõlva. Tagasiteel sai mööda teed vastutuules pressitud vist umbes sama aeglaselt, kui ma tippu ronisin.

Hea õhtune jalutuskäik, paljud käivad seda teed mööda koeri jalutamas, kohtasin vist viite koera. Koera nägemine on viimasel ajal ikka päeva kõrghetk, seda liiga tihti ei juhtu. Ilm oli ilus, päike, meri, õhtune idüll. Mingil hetkel kihutasid galopis mööda teed mäest alla kaks paksukest põtra, paanika pärani silmades. See oli korraks natuke veider, aga samas - tavaline Longyearbyen eksole.