Svalbardis giidina töötamine on tükk maad toredam kui kusagil mujal. Siia satuvad enamasti natuke teistsugused kliendid, sellised, kes on ise natuke vaeva näinud et just meie firma välja otsida või kes on üleüldiselt arktikahuvilised. Üllatavalt paljud on käinud nii Antarktika kui Arktika ekspeditsioonil, huvitavaid lugusid jagub ja selliste inimestega on mõistagi tunduvalt lihtsam ühiseid jututeemasid leida kui "Ah ma olin siinkandis konverentsil, mõtlesin et astun läbi, ma kardan tegelt koeri"-rahvaga.
Tihti tuleb jutuks, et inimesed tahaks matkata, aga et ilma relvata seda teha ei saa, peab igaks jalutuskäiguks giidiga matka broneerima. Kõigile ei sobi suures grupis matkamine ja lihtsalt googeldades ei osata ka nii hästi oma võimetele sobivat matka valida. Ma olen muidugi alati õnnelik seliste inimestega kohtumise üle, sest siis saab neile välja pakkuda mõne matka, mida isegi teha tahaks, koerad kaasa võtta ja jalutama minna. Vahest on ikka tore kellegagi koos ka matkata ja boonusena ilusaid pilte saada.
Seekord käisime pärast koerakärumatka Longyearbyeni liustikul koos hispaania tüdruku Saraga. Pildid on siis seekord tema tehtud.
No comments:
Post a Comment