Kutsikajalutus Sukkertoppenil

Eile sai siin matka välja lunastamise diil tehtud - üks õhtusöök=üks matk vastutasuks.

Tänane õhtusöök oli siis itaalipärane kanapasta kreemises valge veini ja parmesani kastmes (link retseptiga).

 Ja tänane matk oli Sukkertoppenile, koos kutsikaga. Mina olin seal korra varem käinud ühe kliendiga, aga väga lühidalt ja mitte kõige kaunim ilm oli ka sel päeval. Kutsikas polnud oma üheksa elukuu jooksul varem vist üldse rihmas jalutanud, olin ainult paar päeva aedikus klikkerit kinnistanud. See sama kutsikas on ka ainus pesakonnast, kes ei tundu eriti potentsiaalikas kelgukoer olevat - natuke arg ja väsib kiiresti ja röögib nagu ratta peal kui valmis pannakse. Karjumine muidugi ei tee tast halba koera, aga võrreldes teiste kutsikatega (kes ei karju) on ta justkui natuke arengus maha jäänud, no selline aeglasem totukene. Matkal see-eest oli väga mõistlik loom! Lasin ta rihmast lahti ja püsis kenasti juures, ning olgugi et ma polnud juurde kutsumist kunagi treeninud, tuli ta ikka päris tihti mu juurde klikki ja maiust saama. Täiega lahe koer! Aeglase mõtteprotsessiga on ta küll, aga nende rahuliku temperamendiga loomade hea omadus kipub olema see, et kui miski on selgeks saanud, siis on see raudkindlalt selge. Näiteks istumine. Pemat (teist pesakonna emast kutsikat) olen õpetanud juba kuu aega, ta õpib uusi asju jube kiirelt, aga näiteks pikemaks ajaks käskluse all istuma teda veel ei saa. See tänane loom istus jumala rahuga mitu minutit kuni ma muude asjadega tegelesin, ma peaaegu et unustasin mäe otsa istuma vaesekese:D

Istub seal püüdlikult

jube rahul endaga

Viskasime talle kaika, tüüp jooksis järele...

...poolel teel kangutas maast mingi teise suvalise kaika välja ja tõi selle asemele. "Säh võta see, peaaegu samasugune ju!"

Mingi 2. kaevanduse ehitis

"Sit!"

See on esimene kelgukoer, kelle peal ma klikkerit kasutan. Pema on õpetatud ainult sügamist preemiana kasutades, selle uue puhul kasutan peaaegu et ainult klikki ja maiust. Huvitav siis pärast vaadata, kes pesakonnast paremini välja kukub. Ma hakkan järjest rohkem maiuse usku pöörama, eriti peale ühte online-koolitust, kus analüüsiti sügamise, maiuse ja "hea sõna" mõju treeningu efektiivsusele. Maius on lihtsalt nii palju võimsam preemia, et miks mitte seda siis kasutada. 

Sukkertoppenist edasi läheb niisugune platoo

Mida tipu poole, seda kitsam mäehari

Selliste servadega. Kutsikas oli rihmas :D

Puppy burp!

Sukkertoppeni klassikaline vaade Longyearbyenile

Kohtasime mäe otsas ligi kümmet inimest, kusjuures ÜHEL grupil oli relv kaasas! No on jah vahest tüütu ja ebamugav relva vedada ja õlad valutavad, aga ma päris ilma küll niimoodi ringi ei hulguks. Mitu korda olen lihtsalt minemata jätnud, kui relva vedamine liiga tülikas tundub. Näiteks Bjørndalenisse ma sõidaks hea meelega rattaga, korra juba üritasingi. Aga see õudne Mauser rihmaga selga soonimas...no ei sõida väga kaugele, eriti kui tuul on vastu ja ratas pole kõige parema veeremisega. Samas mul ei tule siuke variant pähegi et läheks südamerahus ilma relvata. Arvestades mis tempoga siin turistide arv iga aastaga kasvab, on see ainult aja küsimus, millal keegi ära süüakse. Muidugi eks karud tahavad ka süüa. Kutsume neid relvata tegelasi populaarsete kommide järgi Bamsemums :P

Bamsemums, 2tk

https://www.cph.dk/shop/en-v901766-bamsemums-chocolate-covered-banana-marshmallow-400g-400