Kotkad armastavad kajakamune ja -poegi söömas käia ning siis näemegi neid kõige sagedamini. Kajakad lähevad täiesti pöördesse - kogu saaretäis linde tiirutab karjudes kotka pea kohal, julgemad üritavad sööstlennuga ähvardada, aremad ülevalt väljaheidetega pommitada. Kajakate käitumise järgi saab isegi sellest aru, mida kotkas parajasti teeb. Kui linnud suure kaootilise parvena kisendavad, käis kotkas kiirelt toitu pessa kaasa haaramas. Tiirutavad nad aga ühe punkti kohal ringiratast, on kotkas seal keskel kajakat või hahka sööma asunud. Paraku on kajakate tänitamisest vähe kasu, kotkas on siin boss, tal pole ühtegi looduslikku vaenlast ja ta nopib täpselt selliseid suupisteid, milleks parajasti isu on.
Mai alguses uhtus meri randa surnud vaala. Selle ümbruses luurates nägin ükspäev korraga seitset kotkast, paari ronka ja üht närakat rebast. Suvine toidulaud on igatahes kaetud nii mõnelegi.
Rebane vaala söömas. Kui hästi otsida, leiab pildilt veel kolm kotkast.
Merikotkas (norra keeles havørn) on suurem kui kaljukotkas (kongeørn). Tiibade siruulatus ulatub kuni 260cm-ni, emased on isastest 15% pikemad ja 25% raskemad - kuni 6900g. Noorlinnud on mustjaspruunid, mida vanemaks lind saab, seda rohkem ilmub sulgedesse valget. Nad on siin tihti tee ääres kividel istumas kui autoga mööda sõidame ja iga kord üllatun, kui suur üks lind olla saab. Eestikeelses Wikipedias on veidi kummaline kirjeldus: "...merikotkad lendavad rohmakamalt ja aeglasemate tiivalöökidega, meenutades lendavat vaipa." Ma ei tea, kas just lendavat vaipa meenutab, pole ühtegi kohanud, aga mõnusad rahulikud tegelased on küll nii lennates kui muidu tegutsedes. Kormoran näiteks kisendab ja põgeneb paanikas pesalt minema juba siis, kui me kuskilt kaugelt paadiga läheneme, kotkas seevastu istub kõrgemal kaljunukil seljaga meie poole, tundub et kõlgutab jalgu, heal juhul keerab aegluubis pead.
See sell tiirutas mu pea kohal, kui ma vaalast pilti tegin. Küllap hoidis silma peal, et ma ta vaala minema ei viiks.
Kotkapesad asuvad rannikust eemal maismaal. Nad munevad kaks-kolm muna aprilli keskel ja hauduvad neid 35-40 päeva. Seega meie siinoleku ajal peaksid pojad juba väljas olema. Pesi teevad nad elu jooksul 1-3 ja kasutavad neid korduvalt. Kotkad, erinevalt näiteks kajakatest, hakkavad hauduma kohe kui esimene muna on munetud. Järgmised munad tulevad kahe-kolmepäevase intervalliga, mis tähendab, et pojad on eri vanusega. Vanemad toidavad aga ainult seda poega (poegi), kes neile tähelepanu pöörab ning nõrgemad enamasti nälgivad surnuks. Nii kasvab üles ainult üks, kõige aktiivsem, kotkapoeg.
Krüüsel (norra keeles teist, ingl.k. Black Guillemot) on mulle siin kindlasti kõige armsamaks saanud linnuliik. Saarel elades võtad teisi asukaid ikka kuidagi nagu võrdsetena. Kõik me toimetame siin halva ilma käes oma asju, nii meie kui linnud ja päris huvitav on üksteist jälgida. Üksteist jah, sest päris kindlasti hoitakse inimestel silma peal veel tähelepanelikmalt kui meie ise kellegi vaatlemiseks üldse võimelised oleme. Kui kajakad või kormoranid on pigem neurootilised ja põgenevad närviliselt, kui inimene läheneb, siis krüüsli käitumine on hoopis midagi muud. Nad tunduvad olevat lihtsalt ja siiralt uudishimulikud! Alatihti märkame neid must-valge sulestiku ja korallpunaste jalgadega linnukesi kuskil kaljunuki peal kambakesi kõõlumas ja meid elavalt jälgimas. Teinekord nõjatuvad lausa üle ääre nagu lapsed aknalaual, et ulatuks paremini piiluma. Olen veetnud mõnikord tunni nendega tõtt vaadates ja nad ei paista inimeselooma uudistamisest tüdivat. Suhteliselt lähedale lasevad nad endale ka, kaks-kolm meetrit on tavaline, sellest piirist üle astudes lendavad nad kiiresti oma lühikesi tiibu vibutades jalad laiali minema. See nende lend on ka lausa koomiline:D
Tihti lendavad nad nii merepinna lähedal, et tekib küsimus, kuidas nad lainetega arvestada oskavad ja vette ei kuku, aga paistab et neil endil selliseid muresid pole. Mulle pole vist kunagi ükski lind nii sümpaatseks saanud, kui need tüübid, nad on nii mõnusa olekuga kuidagi. Me saime ikka päris palju nalja heita nende väiksete tegelaste üle ja hüti kõrval kaljul säutsuv parv sai peaaegu et headeks tuttavateks. Natuke nagu isegi igatsen neid linde nüüd, kui saarel enam nii palju aega ei veeda :)
Krüüsli pesitsusaeg on alles juunis-juulis, seega me ühtegi pesa ei leidnud. Küll aga oli märgata, et linnud veetsid suve edenedes rohkem aega kaljupragudes, mis on ka tüüpiline koht, kuhu nad oma 1-2 muna munevad. Loodetavasti läheb neil sel suvel hästi ja tuleb palju tugevaid tibusid, sest Norras on tegu ohustatud liigiga.
Kormoran elab siin igas kaljupraos ja kivinuki otsas, haiseb ja närveldab inimest nähes nii hirmsasti, et murrab või paanikas vastu kivi lennates tiiva. Me kutsume neid norra keeles skarv ja see nimi passib hästi. On kuidagi selline natuke ebameeldiv lind. Pojad on tal pika peenikese kaelaga ja väheste sulgedega ning näevad välja nagu pisikesed maod, kes hästi oma pead ei kontrolli. No mitte kõige ilusamad.
Kormoranid on head sukeldujad, aga nende sulestik märgub. Mõtleks, milline ülim ebapraktilisus - lind, kes hangib oma toidu sukeldudes ja ujub vee all kuni 50 meetrit, on pärast märg nagu kalts. Seetõttu peavadki nad seisma tiivad laiali meretuule käes ja ootama kuni suled ära kuivavad. Ühtlasi kõige tüüpilisem foto kormoranist.
Et kormoranid söövad inimeste arvates liiga palju kalu ära, on neile varasematel aegadel nöör ümber kaela pandud, mis võimaldas linnul ainult väiksemaid kalu neelata. Jaapanis kasutati kormorani aga sõna otseses mõttes kalapüügiriistana. Linnule pandi rõngas kaela ja rihm külge ning lasti siis vette kala püüdma. Rõngas takistas linnul kala alla neelamast ja rihmast sai ta tagasi paadi juurde tõmmata ja kala ära võtta. Pärast siis söödeti väiksemate kaladega ja pandi puuri hoiule kuni järgmise kalapüügini.
***
Siin on muidugi veel igasugu muid linde, aga enamik on nagu vastasmaja naabrid - näed neid aeg-ajalt, aga tead ainult nägupidi. Krüüslid, kajakad, hahad ja kormoranid on aga rohkem nagu sõbrad, kelle diivanil me kuu aega elanud oleme. Tunned nende elukombeid veidi. Tead, mis neid närvi ajab ja mis mitte. Oskate üksteise isikliku ruumiga arvestada. Selline rahulik koos eksisteerimine.
Mulle meeldib kui loodusega tekib mingitmoodi side või mõistmine. Või vähemalt illusioon sellest, sest ilmselgelt eelistaksid nad, et meid saarel ei oleks...
Viited:
https://no.wikipedia.org/wiki/Kongeørn
https://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas
https://et.wikipedia.org/wiki/Krüüsel
https://no.wikipedia.org/wiki/Skarver
No comments:
Post a Comment