Laatsaret

Meil on siin praegu paras santlaager. Kõigepealt tekkis Tryggil verine kõhulahtisus. Tegelik probleem oli olemas ilmselt algusest peale, sest kui nüüd tagantjärele meenutada, olid need tiimid, kus jooksis Trygg iga päev aeglasemad. Ilmselgelt tegeles ta jooksmise asemel juba kuu aega s******ega ja pidurdas kogu tiimi. Väga hull seisund muidugi olla ei saanud, sest kuudi ümbert leidsime ikka normaalseid junne. Kahtlustame stressi ja manustame probiootikume. Kahjuks on aga sellega üks hea tõmbaja rivist väljas.

Sellega koeraikaldus veel ei lõppenud. Laenasin Stella üheks sõiduks Jim Ovele. Jooksma ta igatahes ei jõudnud, sest juba enne starti hüppasid kõik teised neli koera rakendis talle kallale ja tirisid igaüks ise suunas, nii et vaene Stella karjus veel mitu minutit pärast seda kui ta kätte olin saanud. Tulemuseks korralikud haavad jalal ja purukskistud kõrvake. Muidugi naudib nüüd laatsareti elu ja meil on veel üks koer puudu.

Siis otsustas Luna, et ega tema kehvem pole ja proovib ka naabriga tüli norida. Hetk hiljem oli jalalt 5cm nahka puudu. Seisab.

Samal ajal on meil käsil kõrghooaeg ja mõnikord toimub kolm matka päevas ning kasutuses on kõik koerad. Iga hing on väga väärtuslik, kasvõi selleks, et mõnele väsinumale puhkepäevi anda. Aga pole midagi parata, asju ikka juhtub. Loodetavasti saab see kiire aeg varsti läbi. Äge on see, et kui alguses oli üks jooks päevas koertele silmnähtav koormus, siis nüüd on kaks korda päevas täiesti jõukohane, ootavad silmad säramas. Korralikult lihast on ka peale kasvatatud. Õnneks on meil ilmadega praegu tohutult vedanud. Kui kolm trippi päevas oleks sula ja raske lumega ajale sattunud, oleks pooled koerad vist lihtsalt maha istunud. Praegu on stabiilne -10-20 ja rajad ideaalses korras. Pealegi on koerad külma ilmaga alati paremas töömeeleolus.