Tundub et mul võib nüüd väike probleem olla... Nimelt registreerisin end laviinikoolitusele. Maksin ära, sain vajamineva varustuse nimekirja ja seal nimekirja lõpus on nagu muuseas mainitud, et tuleb teada anda, kas osaled splitboardi või suuskadega.
!!1! Eeee... Ma seisan vaevu suuskadel püsti ju. Lumelauaga saan võib-olla elusalt 20 kraadisest nõlvast alla kui hea päev on :D Eelmise hooaja lõpus tegelikult ju käisin natuke sõitmas, aga kindlasti mitte ei ole ma võimeline mõne arvestatava nõlvaga mäe otsast alla sõitma ja samal ajal koolitusel tarka juttu kuulama.
Samas lubati, et rõhk ei ole suusatamisel vaid ikka laviiniohutuse õppimisel ja suusatatakse pigem mööda mäge ringi ja vaadatakse eri lumeolusid. Sellisel juhul jääksin võib-olla ellu ja teised koolitusel osalejad saaksid ainult lõuatäie naerda...
Nii et nüüd on mul missioon, õppida nädala ajaga normaalselt sõitma. Suuskadega ma ei hakka enam jändama, käin lauaga sõitmas iga päev kuni ärasõiduni ning siis Tromsøs rendin koolituse päevadeks splitboardi. Tegelikult olen ammu tahtnud splitboardi proovida, pole lihtsalt kuidagi jõudnud selleni. Nüüd siis elu sunnib :D
Vaja läheb seda laviinikoolitust peamiselt ikka vana hea giidifirma jaoks, sest enamik talviseid jalgsimatku turistidega toimub laviiniohtlikul maastikul. Suurepärane, et see uue manageriga teemaks tuli, sest ei möödu päevagi, kui ma matkates laviinidele ei mõtleks ja koolitust olen tahtnud läbida juba mitu aastat. Saan ju isegi aru, et mul on nullilähedased teadmised laviinidest ning oleks väga väga soovitatav end veidi harida. Eelmisel kevadel olin mõnes kohas (oma enda soolomatkadel) ikka päris hirmul ja jätsin mitmel korral lihtsalt plaanitud matkale minemata, sest noh...kartsin maetud saada. Parem ikka karta ja minemata jätta kui jäädagi laviini alla, sest teadmisi oli vajaka. Turistidega oleme muidugi veelgi ettevaatlikumad ja giidil on alati luba matk tühistada või teise kohta minna, kui olud tunduvad veidikenegi kahtlased. Et aga aru saada, millal on asi tõeliselt kahtlane, ja millal tegu isikliku teadmatusest tuleneva ebakindlusega, tuleb minna koolitusele ja targematelt õppida.
Aga jah, nad seal Tromsos vist ei saa arugi, kuidas on võimalik mitu hooaega mägimatku juhtida ja samas mitte suusatada. Siin Svalbardil on aga jalutamiseks täiesti viisakad lumeolud. Enamasti on lumi kivikõvaks pakitud ja pole mingi probleem ilma suuskade või räätsadeta mäkke jalutada. Tromsos muidugi seda viga teha ei saa, et midagi jalas pole. Ma korra proovisin aprillis palja saapaga mäe otsa ronida ja pärast puusadeni lumes sumpamist tulin kiirelt koju räätsade järele...
Nüüd pole siis muud kui lumelaud saani peale ja lund otsima!
Lähen vaatan kuidas Longyearbreenil olukord on. Liustiku lauatamiskõlbulikkuses ma ei kahtle, aga kas sinna praegu ka saaniga kohale saab on iseasi. Selline oli seal 28. aprillil...
No comments:
Post a Comment