Monday, December 28, 2020

Jõuludest ja lumekoopast

 


Selline on meie selle aasta jõulukuusk. Tähelepanelik vaataja saab aru, et akna taga on väljas valge ja seega ei saa see olla Longyearbyenis. Jumala õige! Berlevåg hoopis. Väike jõulupuhkus niisiis, muidugi koos vastutustundetu mitme lennukiga reisimisega pandeemia ajal... Aga no nii hea on asukohta vahetada ja ringi liikuda! Viimane kord käisin saarelt ära eelmise aasta novembris üheks kohustusi täispikitud nädalaks.

Siin tunduvad kõik kodud nii ehitud ja pidulikud. Aknad juba on imeilusad kui linna vahel ringi käia. Longyearbyenis näevad kõik aknad aastaringselt välja nagu seal elaks linnatäis kodutuid. Alumiiniumfoolium akende ees ja kardinad, kui neid üldse on, igas toas erinevat moodi ripakil. Paistab et keegi ei viitsi sellise vähetähtsa asja pärast nagu jõulud, eriti pingutada. Samas elab Longeyarbyenis ka palju rahvuseid ja kultuure ja mitte kõik ei tähista jõule.

Vaadake meie jõulukuuske linna keskuses :D


Pilt on udune, aga see moodustabki koos näraka kuuse ja suvaliselt üle puu visatud lampidega kauni esteetilise terviku.

Mitte et ma ise mingi esteet oleks. Mul ühe akna ees pole kardinat ja teistel on pidevalt ruloo ees. Pime ju. Jõulukaunistusi ka pole, no mis teha kui ei ole üldse oluline selline asi. Kui keegi mu eest kodu ära kaunistaks siis meeldiks küll, aga ise sellise asja peale aega ja raha kulutada... Pigem mitte!

Aga jah, siin Berlevågis on ikka tükk maad valgem kui meil. Nagu päriselt on valge mitu tundi päevas, mitte mingi kuma kui hästi otsida. Tegemist on Norra mandriosa peaaegu et kõige-kõige põhjapoolsema punktiga. Polaaröö kestab siin ainult kaks nädalat vähem kui Longyearbyenis, aga erinevus on ikka väga suur.

Piltidel hakkab juba pimedaks minema, tunnike möödas kõige valgemast hetkest.


Tuult on siin ka heldelt jagatud. Juba enne siia tulekut jälgisin mitu nädalat ilmateadet ja siin paistab et tuul alla 12m/s üldse ei lähe. Prognoositakse küll 7m/s nädala lõpuks, aga kui see päev kätte jõuab, on enamasti ikka palju tuulisem.

Samas tundub, et mu tuulemugavuspiir hakkab tõusma. Kui näiteks aasta tagasi oli üle 10m/s natuke mõtlemapanev enne matka, siis nüüd olen kaks päeva telkimas ja mägedes käinud 17m/s tuule ja üle 20m/s puhangutega ning see on enam-vähem talutav. Peab veits viltu kõndima lihtsalt, muud midagi :D Siin õnneks ei lenda nii palju lund ringi kui Svalbardil ja lumi on see, mis tekitab näos liivapritsi tunde ja olematu nähtavuse.



Täna-homme lubab niisugust ilma. Hea soe, aga tuuline. Kaevasin lumekoopa ja lähen sinna ööbima. Eelmise öö veetsin telgis ja et ma tuulemüüri ehitada ei viitsinud, siis rapsis tuul seda telki lausa kõrvulukustavalt. Magada just väga palju ei saanud. Koopas õnneks ei puhu kohe mitte üldse ja ilmselt on palju hubasem ja mugavam. See on mul esimene päris viisakas koobas ka, mis ma ehitanud olen ja mis saaks olla parim kui testida seda tuulise ilmaga.


Pildil esimene öö telgis. Kaevasin kaks koobast. Esimene, see vasakpoolne oli liiga lumevaese koha peal. Hädaööbida kannataks, aga ma tahtsin ikka mugava lesila meisterdada ning see on pildil parempoolne auk, lumekuhja taga. Proovin täna öösel paremad pildid interjöörist teha.

Tegin esimesse koopasse väikse lõkke. Lihtsalt niisama, tahtsin proovida, kas need puud, mis ma korjasin, võtavad vajadusel tuld. Mul ei õnnestunud matkagaasi hankida ja seega on ainuke viis vett keeta lõkkel, aga 17m/s tuulega väga lagedal lõket ei tee. Nagu näha siis koopas toimis see suurepäraselt.

No comments:

Post a Comment