Kuidas keeta kohvi?

Minu hommikurutiin saarel näeb ette kõigepealt klaasi vett ning tassi kohvi ja siis mõnusat pikka logelemist sellesama tassi taga. Enamasti on Gunnvald ka hütis lebos ja keedan tallegi tassikese. Kui olime siin kaks nädalat sellist ühist hommikukohvirutiini harrastanud, mainis ta:”Ma ei ole kunagi nii kohvi teinud, aga peab ütlema, et see on suurepärane idee!”

Ma ei saanud midagi aru:”Sa siis ei tee siin saarel kunagi kohvi või?” olin ma segaduses.

“Ikka teen, näed selle kannuga,” viipab ta riiuli poole pesemata nõude hunnikusse, “paned selle vett täis, puru sisse ja keedad.”

“Aa, aga siis on ju poole rohkem nõusid pesta,” olen ma omakorda segaduses. Ma olen selline laisk elajas, kes siin väikeses kütihütis või matkal elades eelistab nii vähe nõusid pesta kui võimalik.

Edaspidi tegi Gunnvald igatahes minu stiilis kohvi ja kann seisab siiani mustanõuhunnikus.

Ma olen alati kohvi keetnud ühtemoodi: puru tassi, kuum vesi peale ja siis ootad kuni puru on vee sisse tõmmanud ja põhja vajub. Segama otseselt ei pea. Juhul kui mul pole lusikat käepärast, puhun pinnal hulpivad terad eemale ja pikapeale lähevad nad ka puhumise peale põhja. 

Puru

Sojapiimapulber (valikuline, muidugi)

Nom

Eelmisel hooajal kelgukoeragiidina töötades kohtasin palju erinevaid inimesi eri maadest ja veetsin iga grupiga kolm hommikusööki. Enamus inimesi sööb hommikuks midagi, ei olda väga pirtsakad, kas on võileivad või puder, piimaga või ilma. Paljud inimesed joovad kohvi ka, aga sellega juba niisama lihtsalt ei lähe!

See on täitsa naljakas, kuidas paljudel on sisse juurdunud oma ainuõige viis kohvi keeta. Mitte et nüüd põhimõtte pärast hakkaks matkal jalgu trampima ja vahustatud piimaga cappuccinot nõudma, ei, meil olid väga toredad külalised. Aga just valmistamise meetod tundub olevat miski, mille muutmine nii paljudele lihtsalt pähegi ei tule. 

Kes on harjunud presskannukohviga, otsib ka matkahütist presskannu, kes filterkohviga, jätab või hommikul kohvi joomata, kui just seda ei saa. Mõni ei joo lahustuvat kohvi, sellest ma saan muidugi aru - maitse on ju täiesti teine... Mulle suure üllatusena selgus, et minu kohvivalmistamise meetodist pole 90% inimesi üldse kuulnudki! Ega paljud proovida ka ei julgenud, piidlesid silmanurgast ja mõni julgem kommenteeris alles viimases õhtusöögilauas, et ta pole kunagi näinud kedagi nii kohvi joomas.

Veider, mingi Ida-Euroopa meetod või? Samas osad mu Eesti sõbrad on ka äärepealt südari saanud kui ma kohvi jooma hakkan, teised jälle peavad seda kõige normaalsemaks asjaks üldse.

Minu meelest on see just matkal olles ju nii mugav - koputad puru tassist välja ja tõmbad samblatutsu või paberitükiga tassi puhtaks. Pott on ka puhas, selles keetsid ju ainult vett. Ma ei kujuta ette et peaks mingit presskannu küürima või, hoidku jumal, kohvi joomata jätma!!

Eriti õues elades juhtuvad head asjad tihti, aga enamasti pärast kohvi😉

Norras on ilmselt kõige populaarsem teha kohvi lõkkel spetsiaalses kannus. 

Niimoodi:

Pilt aadressilt: https://naturvernforbundet.no/ostfold/halden/balkveld-onsdag-14-oktober-pa-sauoya-article34122-2262.html (Astrid Eliassen)

Selleks on ka eri meetodeid ja nüansse. Mõni laseb vee keema ja paneb puru siis sisse ning enam ei keeda. Olen ka kuulnud et puru pannakse külma vee peale ja oodatakse kuni keema läheb. Saamidel pidavat olema komme hakata kohvi keetma kui öösel laavus magades külm hakkab. Kui pere põtru valvas, oli alati olnud keegi, kes öösel ärkas ja kohvi keetis, et sooja saada. 

Ehkki ma arvaks, et lõkke tegemine annab vist rohkem sooja kui kohv, aga kes olen mina et iidseid traditsioone kahtluse alla seada...

Moodsal ajal on popp käia matkamas selle aeropressiga- https://bearfoottheory.com/camp-coffee-aeropress/

(Allolev pilt on ülalolevalt lingilt)

Põnev, kindlasti maitseb hästi, samas jälle üks lisavidin mida kaasas kanda. 

Kui mu blogil oleks lugejaid, siis ma päriselt ka tahaks teada: Kuidas teie (matkal) kohvi keedate?:)