26. detsember 2016
Õhk +5 kuni +2
Tuul 5-9m/s
Bussiga Tallinnast Nõvale. Bussijaamas kohtan ootamatult oma ema, kes lisab mu 30kg seljakotile 100g shokolaadi, on mures kurjade metsloomade pärast ning täiesti veendunud, et kui raadios öeldi sõna "torm", kukub justnimelt seal puu ümber, kuhu mina telgi panen.
Nõvalt jalutan maanteed mööda umbes 6km Allikajärve lõkkekohta. Kott ei tundu väga raske. Kell on 15:45 ja väljas pime, riputan lambid ja helkurvesti külge. Maanteel on päris tihe liiklus.
Perakülas üritan pealambi valgel looduskeskuse hoovis luurates matkateelise passi templit saada, aga keskus on kinni (loomulikult) ja uksel oleval telefoninumbril sms-i saatmine ei õnnestu. Segastel asjaoludel piilun ukse ees pingil vedelevasse linnumajja ja leian eest magava tihase! Nojah, öine aeg ka juba. Ehmatame mõlemad.
Lõkkeplatsil leian sinna paigutatud atribuudid üles enam-vähem käsikaudu, lambil on vist patareid läbi või minul linnainimese nägemine. Teen lõket ja teed, üritan lugeda. Öö on selge ja suhteliselt vaikne, tormihoiatusest hoolimata. Suured puud peavad merelt tuleva maru kinni ja latvadest allapoole see ei jõua. Loen raamatut, tõmban lõuga, aega on ikka liiga palju üle. Natuke on kõhe. Mulle ei meeldi üksi metsas ööbida. Teisel pool järve sõidab mingi kahtlane auto...
Sadama hakkab magamaminekuks sobival ajal.
No comments:
Post a Comment