5. veebruar
Õhk -8, pilves, lumi
Tuul 5m/s
Võru korteris selgub hommikul, et telefon ei lae. Õnneks olen
ära lõhkunud siiski laadija, mitte telefoni. Viimasel ajal tuleb neid iPhone´i juhtmeid juba
kord kuus osta! Kagukeskuses leidub vajalik jupp ja tee viib tagasi Rõugesse.
Seekord koos kelguga, sest lund on jälle piisavalt.
Ööbikuoru teeots
on nii lumme mattunud ja libe, et põrutame kaks korda mööda enne kui ära
keerata õnnestub. Pakin roosa maja hoovis kelgu ja olen jälle matkateel. Kohe
on aru saada, et alumiiniumjalased ei taha ikkagi nii hästi libiseda kui
plastik. Ülesmäge ja väikeste konarustega teel võiks lausa arvata, et metall
sai kelgu alla risti pandud. Sellegipoolest on kelguga alati ägedam matkata,
pealegi lumel libiseb ta normaalselt.
Sajab õrna lund,
rada on siinkandis jälle normaalselt tähistatud. Hilisest stardist hoolimata
jõuan ilusti kella 15-ks onni juurde. Onn on soe! Nagu nõiamajake, üliarmas
koht keset raba väikesel rabasaarel. Natuke arvestasin ka, et see võib
populaarne koht olla ja vältisin siia nädalavahetusel sattumist. Külalisteraamatu
sissekande järgi on neli lätlast äsja lahkunud. Puud hoolitsevalt koos kuiva
paberiga kaminasse laotud, tuba küünlaid täis. Raamatu andmetel on lätlastel
kulunud 5h et tõsta maja temperatuuri -2 kraadilt +2-ni. Lähen kelguga puude
järele ja lisan päeva kilometraažile viieka.
Niipea ma
igatahes ära minna ei kavatse. Tegemist on selle matka viimase rabaga ja selle
puhul jään siia lausa kaheks päevaks külma ja päikest nautima.
No comments:
Post a Comment