10. veebruar
Õhk -8, udu
Tuul 2m/s
Hommik on väga
külm! Kui eile oli kõige raskem päev, siis täna on kõige külmem hommik. Jõelt on
tõusnud udu, mis täidab kogu olemise. Puud on härmas, õhk
valge, tihke ja jäine ning sealt end läbi surudes kleepub märg külm keha külge.Varustuse
pakkimisega läheb terve igavik, sest kõik asjad on jääkülmad ja käed jäätuvad
isegi kinnastega kohe ära. Rullin pool matti kokku ja soojendan käsi, rullin
teise poole – teen kükke.
Kerge kotiga on
minek kiire ja vahelduseks tekib päris sportlik tunne. Möödun suurtest aladest,
kus tuul on lageraie korraldanud. Hommikul nagu oleks söönud pool pätsi leiba
jäätunud maksavorstiga ja potitäie kartuliputru võiga, aga Taheva poeni jõuan jälle
näljast nõrkenuna. Uskumatu, kuidas saab kogu aeg selline nälg olla. Seda
toidukogust, mis võimaldaks kasvõi enam-vähem mugavalt elada, ei jõuaks vist
mitte millegagi kaasas vedada.
Taheva poe leti taga on tugeva vene aktsendiga mees. Eile kohatud külamees hoiatas, et ta võib aegunud toitu müüa. Mees ütlebki kohe ära, et sai on vana, mina vastu, et mulle meeldibki kõva sai rohkem. Läheb kaubaks. Ja jutuks:
"Te olete turist?"
"Ma kõnnin seda matkarada, üks päev veel jäänud."
"No vot! Normaalne! Mina käin ka metsas ja kalal, aga minu naine - see läheb sügisel korterisse ega tule enne välja kui ilmad soojaks lähevad!"
..
Viimane jupp
matkateed laagripaika on kaardile kontoris märgitud – kaardil otseteena
tunduv metsasiht on looduses peaaegu kinni kasvanud ja viib üle tuulemurru.
Kiiret aga kuhugi pole ja tuju on hea, ronin rõõmuga üle puude.
No comments:
Post a Comment