29. detsember
Õhk +2
Tuul 4m/s
Hommikul 08:45 teele. Teel on palju tihedat metsa ja ma olen väga rõõmus, et otsustasin eile Vihterpalusse jääda. Seal niiskes tiheda alusmetsaga võpsikus pole palju kohti kuhu telki panna, ainsad lagedamad kohad on loomade rajad ja keset põdra jooksurada telkimine ei tundu hea mõte.
Harju-Ristil käin poes ja tarbin ostetud produkte sealsamas bussipeatuses. Tüüpilised külapoe palmiõliküpsised tunduvad seebimaitsega, olen vist liiga puhta toiduga ära harjunud. Mööduvad külavaheteed, kiviaiad, talud, lehmad. Jahimehed! Panen ohutusvesti selga tagasi. Vahepeal hakkab parem põlv natuke valutama ning pööran edaspidi iga pausi ajal venitustele suuremat tähelepanu. Kott tundub järjest raskem ja Padise kloostri juurde jõuan juba peaaegu roomates. Piinlik mööda autoteed kõndidagi, mõni kutsub veel kiirabi. On juba pealambi aeg ja tähistus paistab nagu puudulik olevat, igatahes kaldun korra teelt kõrvale kortermajade vahele. Õllekõhu ja prillidega mees, olles mind mõnda aega uurinud, soovib head matkamist.
Laager asub jõekäärus kunagisel linnamäel. Väga kena koht. Lõkkepuud on jämedad männid, mida pole milegagi peenestada ja mis pritsivad sädemeid.
Pikemale päevale kui tänane 26km ei taha mõeldagi. Tuleb kuidagi kiirelt kaalus alla võtta, sest jalad ei paista vaimustuvat saja viie kilose tegelase vedamisest. Aastavahetus on plaanis Keila veekeskuse hostelis veeta ja seal on võimalus Svenile mõned asjad ära anda. Pärast aastavahetust tuleb 28km ots ja ma kahtlen oma võimekuses seda väikse väsimuse foonil sellise kotiga läbida. Asja teeb keeruliseks see, et samal ajal on -15 kraadi, mis tähendab et ma vajan lisamagamiskotti (1kg). Midagi tuleb maha jätta. Ilmselt suurem osa toitu, seda ei söö ma ju nagunii. Kummikud on ka õhtuti mõnusad, aga peavad ilmselt ka maha jääma ja Sven toob need mingi aeg kuhugi. Vaatan iga asja oma seljakotis mõttega palju see kaalub. Praegu tundub endalegi naljakas, kuidas ma võisin võtta ühe poti kaasa vee keetmiseks ja teise toidule. Keedan südamerahus vett pudrupotis ja ei näe selle pesemisega vaeva, vaid mõtlen tee sees hulpivaid kaerahelbeid vaadates rõõmsalt:"oo, lisakalorid!" Üldiselt on söögiisuga kehvasti, seda pole üldse. Üliharva olen siiani nälga tundnud ning toiduga saadavad kalorid pole kindlasti kulutust korvanud.
 |
| Näidis tähistusest. Nähtav ainult puu ees seistes. |
 |
| Tähistusega puu eemalt |
 |
| Ilmselt mõne matkatee läbija vihje tähistuse puudumisele. |
No comments:
Post a Comment