Õhk -5 kuni -8
Asun teele mõttega:"pfft, mis see 10km ära ei ole". Viga! Ole alati loodusega alandlik ja viisakas.
Alguses metsasihid ja oletatavad taluasemed, kus tahaks kevadel veel ringi vaadata. Tuhala küla, bussipeatuses puhkepaus. Seinal on külanoorte päritolu kultuurikiht, näiteks pakutakse seal lahkelt kellegi msni hotmaili aadressi. Bussipeatuses on kõrgem pink, kuhu saab koti toetada ilma seda seljast võtmata. Sobib hästi, sest ma suren jälle vaikselt ristluuvalu kätte. Sajab lund, tuul peksab seda põldude vahel näkku. Asfaltteelt ärapöördekohta ootan nagu hingeõnnistust, tähistust mõistagi jälle pole ning tekib kahtlus, et olen mööda põrutanud. Ehkki sellise tempoga jääb harva midagi märkamata. Kuidagi tõbine oleks nagu olla ka. Sven ju tegelikult hoiatas, et ta on haige ja on oht mind nakatada...
Lõpuks teeots tuleb ja suunab tõsisesse padrikusse, poolde säärde vette. Vahetan veest välja ulatuva mahalangenud puu peal kõõludes kummikud jalga. Rada ületab kolm oja, võsa, mahalangenud puid, kõige selle põhjas jääga kaetud vesi. Igal teisel juhul ma ilmselt naudiksin sellist metsikut rada, praegu aga paneb palavik pildi virvendama ja nõrkus kipub kallale. Läbin kahekilomeetrist rada tund aega!
Lõkkeplatsilt suundun otse edasi Viikingite külla, kus saan esialgu süüa, mis on imeline. Toidu kõrvale pakutakse vaadata akna tagust melanhoolset kahemeheteatrit jänese ja lamba esituses. Need kaks on vist küll kõik maailma jutud ära rääkinud. Ja kas juba ei võiks jõustuda mingi seadus, mis keelab karjalooma nagu lammas üksinda pisikeses varjumisvõimaluseta aedikus pidada?
Enesetunne läheb aga järjest räbalamaks ja otsustan 15 euri eest telkima jääda, vähemalt saab asju laadida ja lisaks on mul kasutada mõnus püstkoda, mille ma kuumaks kütan ja teed juues raamatut loen. Sven on kohe valmis mulle järele tulema, aga ma usun tugevalt kõndimise ravivasse toimesse ja tahan proovida homme jätkata. Siiski tuleb ta meepurgi, pärnaõietee ja kelguga!
Enesetunne läheb aga järjest räbalamaks ja otsustan 15 euri eest telkima jääda, vähemalt saab asju laadida ja lisaks on mul kasutada mõnus püstkoda, mille ma kuumaks kütan ja teed juues raamatut loen. Sven on kohe valmis mulle järele tulema, aga ma usun tugevalt kõndimise ravivasse toimesse ja tahan proovida homme jätkata. Siiski tuleb ta meepurgi, pärnaõietee ja kelguga!
Magamiskotti võtan seltsiks kuumaveepudelid ja jope ning öö on soe ja hea
No comments:
Post a Comment