30.jaanuar
Vana hea jäätee
jätkub Oravani. Laulame temaatilist laulu ja kulutame kilomeetreid. Ega seal
muud peale kardiotrenni teha pole. Asfalt ja kardio. Kruusatee pakkumine tuleb,
aga jätame selle vastu võtmata, kartuses, et see on jälle jääs, asfalt aga on
vähemalt servast enam-vähem jäävaba. Mõni auto sõidab kasvõi seljakoti küljest lebomati
maha, et jumala eest mitte trajektoori muuta.
Tee ääres on
kiik. Kiigume. Matkatee keerab asfaldilt metsa vahele, vahepeal on põld, kus
päevade viisi vaikinud tuul äkki teravalt paremasse kõrva puhub ja jälle ära
kaob. On samasugune ilma päikeseta ja tuuleta päev nagu kõik päevad viimasel
ajal, ainult et ilma uduta. Mets on ilus, liivase põrandaga. 26.-ndal aastal
rajati siia laskeväli, kus Eesti Kaitsevägi õppusi korraldas. Värska järve
kaldal oli Põhjalaager ja allpool piiri lähedal Lõunalaager. Kogu vahepealse
ala on sõdurid sapöörilabidaga ümber tõstnud. Kaevikud, lasketiir, punkrid.
Militaarajaloo huvilisele unelmate paik. Varustatud infotahvlitega ja reaalsete
lugudega toonastest aegadest.
Jõuame lõkkekohta
ja peidame asjad ära, et poest süüa tuua. Sven leiab produktiivseid
toimetulekumehhanisme põlvevalu tarvis ja ronib puu otsa karjuma. Aitab küll
mõneks ajaks.
Hirvemäe mingi turismirajatise kohvikus saame 0,80euri eest
ahjukartuleid. Alati on tore tellida pearoana midagi, mis peaks idee poolest
lisand olema, teenindajad on nii hämmingus, et vormistavad sulle ikkagi viisaka
prae ja erinevalt menüüs olevast on see vegan! Samal ajal jääb ära sõna „vegan“
mainimine müüjale, kes hetk tagasi ei saanud eesti keeles aru sõnast „kohv“.
Vähem segadust ja nii loomad kui ka meie oleme rahul.
Enne pimedat
laagrisse tagasi, Sven sõdib haavapuudega, mis ei taha tuld võtta, mina naudin
viimast õhtut, kus keegi teine toimetab. Sven peab üldse kogu aeg ise tuld
tegema, olevat niiviisi rohkem mees. Eks ma tegelen siis koduste asjadega nagu
telgi ülespanek ja pannkoogid. Öö on nii soe kui külm, kuidas kellelegi.
No comments:
Post a Comment