22. päev Elistvere - Kukeseene 22km

22.jaanuar

Uni läheb varakult ära ja et tee kulgeb mööda asfalti, hakkan liikuma enne päikesetõusu kl 07:30. Hundijälgi on järjest rohkem. Tore!  Selle retke ajal peaks ju olema küll suur tõenäosus hunti näha. 

Vudila vaatetornis teen esimese venituspausi. Päike tõuseb. Ilm on hommikupoole imeline. Enne Maarja-Magdaleena küla lippab põllul rebane. Maarja- Magdaleenas ootan 45min kuni pood avatakse, müüja lubab telefoni laadima panna, kuniks poe ees lillepotis istudes varajast lõunat söön. Külapoodide lillepotid on viimasel ajal mu tüüpiliseks lõunatamiskohaks kujunenud. Saan toidukraami järgnevaks kolmeks päevaks - nüüd ei jää rohkem ühtegi poodi teele. Pannkoogijahu, moos, kunstkalamari, pähklid-rosinad muidugi ka. Kalamarja lahendan poe ees ära, et saada plastkarpe moosi ümberpakendamiseks, klaaspurki ju vedama ei hakka.

Kui keegi peaks arvama, et ma ainult sellisest jamast toitungi, siis ei. Hommiku-ja õhtusöögid on mul kaasa pakitud, nendeks on kodus valmis pandud pudruportsjonid seemnete-pähklite ja taimse valguga ja tatar läätsedega või mingi riisiroog. Päevaseid nn „taskutoite“, mida näksida hangin jooksvalt külapoodidest. Põhjuseks see, et need on rasked, et neid niisama kaasa vedada ja neid kulub palju, pealegi saab rosinaid kõikjalt, punaseid läätsi aga mitte.

Kaiu järve ääres on ridamisi lõkkeplatse ja enamik neist on hõivatud. Uskumatu, kui palju eestlased nädalavahetustel looduses käivad. Eriti populaarne tundub autoga platsile sõita ja kohe sööma kukkuda. Kui läheduses on raba, siis nädalavahetustel on seal võimalik vaid kolonnis liikumine. Ööbijaid pole veel kuskil kohanud, ilmselt aastaaja tõttu.

Järv on õhtupäikeses tõeliselt kaunis, kõrgetel liigendatud reljeefiga kallastel rohetab sammal, kevad pressib kuupäevast hoolimata peale. See kant tasub kindlasti suvel uuesti külastamist, eriti jalgrattaga, sest läheduses on 50km, 20km ja veidi lõuna pool 30km rattarada. Valin Kukeseene lõkkekoha, jälle on meeldiv võimalus puukuuris ööbida. Puukuuri lakk on RMK-l väga tänuväärne leiutis, vähemalt putukavabal ajal on uni seal eriti magus.

Õhtul on torm. Puhub mul lõkke kenasti üles. Püüan mitte nii vara magama minna ja hoian end ärkvel varjualuse küljes lõuga tõmmates, aga kl 20:45 uni juba murrab.