Magamiskotist välja ronimine jääb hilja peale, sest täna on mu emal sünnipäev ja õnnesoovide kõrval veedan pool tundi talle seletades, kuidas ma EI külmeta, EI ole karudega võidelnud ja Ei ole näljas.
Täna on ööbimiskohaks Keila tervisekeskuse hostel ja ühtlasi on see planeeritud väikseks varustuse täiendamiseks/vahetamiseks kui seda vaja peaks olema. Peab ütlema, et see on väärt plaan ning kogu nädala motiveerinud. Ega üksinda matkamine minu jaoks just mugav asi ei ole, pigem ikka iga päev 80% valu ja vaeva ja üksinduseahastust ning 20% tasu kaunite vaadete ja metsloomade näol.
Kõnnin 8km Keila serva Harjumaa muuseumini, sealt autoga Keilasse ja juba 10:30 oleme soojas toas. Hea puhkus. Üllatuslikult selgub massaaži käigus, et lihased on täiesti korras ja pole peaaegu ühtegi valusat kohta, sääred ehk annavad enim tunda.
Kuna vaja on kiirelt kaalust alla võtta, sorteerin kogu varustuse viimseni läbi ja vähendan kaalu igast võimatust kohast. Kaarte võtan kaasa kuni Aegviiduni, kus peaks olema uus kohtumine Sveni ja varustuseautoga. Kaartidel lõikan ära kõik servad, kus pole olulist infot, niiti kerin vajaliku koguse ümber valuvaigistite lehe, pakitoidud jäävad ilma pakendiosadest, mis otseselt toitu kinni ei pea. Matkarätiku viskan välja - ma ei pese ennast ju nagunii. Maitseaineid ja teed võtan vähem, toitu samuti miinimumi. Sokke kaks paari- ühte saab vajadusel pesta ja lõkke ääres kuivatada. Kummikutest siiski loobuda ei raatsi, sest mul on kahtlus, et mu jalgade hea seisukord on tugevalt kummikutes kinni.
Lõpuks koguneb üliigset veidi alla kilo ja sama palju kaalub ka mu lisamagamiskott, mis nüüd kaasa peab tulema ja mida kasutan teise magamiskoti sees alla -2 kraadistel öödel.
No comments:
Post a Comment