18. jaanuar
Õhk 0 kuni +2, pilves
Tuul 5m/s
Jaan Järva-Jaanist hoiatas, et Hundisaarele ei tasu jääda, pidavat lage ja
kole koht olema. Siimustini on aga 30 km, seda on palju, eriti kui tee satub
kuskil halb olema. Ja tee on halb kohe algusest peale ning läheb järjest
hullemaks. Väiksed kivid on kõikjal väljas, kelk jääb igal sammul kinni. Kui
kelk ei libise normaalselt, vaid takerdub suvalistel hetkedel, tekitab see
eriti väsitava jõnksutamise,mis paneb päeva lõpuks mitte ainult lihased, vaid
terve reieluu valutama. Temperatuur on +2, niiske tume udu on põldude kohal,
lagedatel aladel puhub jäine märg tuul
kontideni.
Kell 12:30 olen Hundissaarel ehk poolel teel. Näen kraavis selle matka
esimesi hundijälgi. Kelk libiseb natuke paremini, aga Hundisaare metsasihid on lõputud.
Jõuan ära mõelda kõik mõtted, vaadata youtube´i videoid, saata sõnumeid, laulda
meeleheites kaitseväe jooksulaule. Teed ei saa ikka otsa.
Enne laagrikohta on mõnisada meetrit maanteeserva, kus autod kihutavad nagu
homset päeva ei oleks. Lausa hirmus seal teel koperdada, eriti kelguga, mis
soolas kohe mitte üldse ei libise. Põlv hakkab äkki väga valutama, mis teeb
väga murelikuks. Lõkkekohas on taaskord hiiglaslikud puupakud. Mul pole otseselt
vaja midagi kuivatada, sest homne öö on hostelis, aga teen puhtalt motivatsiooni
tõstmise mõttes neist pakkudest suure lõkke. Ei ole kahjuks võimalik puid
säästa, kui neid ei saa peenestada.
No comments:
Post a Comment